Vahel on hea kui ei planeeri asju pikalt ette ja mõnusa ideega tuleb hea seltskond koheselt kaasa. Nii sai korraldatud ka esimene selle aasta JCI Toompea Bowlingu õhtu Zelluloosi keskuses.
Võistlust ei toimunud. Mängiti ja suheldi. Õhtu lõppes päikeseloojangu nautimisega Merivälja kail. Vaata ka sündmuse pilte >>
Täname Raigot organiseerimise ja kõiki osalemise eest!
Käisin suvel esimest korda JCI Suvepäevadel, tegelikult oli see üldse
esimene kord JCI üritusest osa saada. Ettevõtlikele inimestele kohaselt
anti ka meile kohe ülesanne kätte- pidime JCI Toompea eest väljas olema
tantsulise programmiga. Kava sai korralik ning pani nii
mõnegi suvepäevalise vastupidavuse proovile.
Minu soovitus neile, kes pole JCI Suvepäevadel ise käinud: ära loe teiste muljeid, vaid tule kujunda need endale ise ;)
Meeleolukaid pilte näeb siit!
Pühapäeval, 24.märtsil oli kalendrijärgne kevad juba mitu päeva vana, aga tegelik kevad andis ennast alles hoolega otsida. JCI Toompea ja JCI Rapla koos huvilistega käisid kevadet otsimas Märjamaal.
Olgu etteruttavalt öeldud, et kevadet me ikkagi ei leidnud - oli parasjagu päikest ja vulisevad veed, aga selle kõrval ka hullumeelselt libedad tänavad ja lõikav tuul. Küll aga leidsime eest vanu häid tuttavaid kodalasi, kes ei pidanud paljuks pühapäevasel päeval kodust kaugele tulla, ja leidsime ka mitu uut huvilist, kes võtsid avatud meeltega vastu, mida JCI-l on pakkuda.
28. novembril toimus EBS-i ülikooli suures saalis Presidendiballi-eelne tantsukoolitus. Saal, mis muidu seostub eelkõige lõputöö kaitsmisega ning hindajate karmide nägudega, oli selleks korraks hoopis meeleolukam. 
6. juuli õhtupoolikul näitas geepee-ess viimast kurvi ja 250m pärast terendas "Marksa" puhkevilla sildiga "JCI suvepäevad - töölaager" |
| Toompea naiskond rajal jooksnud koosseisus: Anneli, Raili, Katri, Minni ja Angela |
Rõõmsameelne JCI-kate pere kogunes JCI Toompea koja 21-st sünnipäeva tähistama Rabav elamustallu Kõrvemaa ooside vahele. Juba teekond Tallinnast Kõrvemaale pakkus silmailu. Metsade rüpes paiknevasse tallu kohale jõudes avanes hingemattev vaade hästihoolitsetud kompleksile. Koja huvilisena üritusel osaledes panin mõned mõtted kogetust ja nähtust kirja.
Meie kena joogaõhtu toimus Infra Jooga ruumides. Kohale oli tulnud 10 kond inimest. Esimene 10 minutit räägiti meile infra jooga olemusest ja infrapunalampide kasulikkusest.
 |
| "Tiitlikaitsjad" ehk siis JCI Toompea meeskond: Rain, Peeter ja Ando - juhhei!! |
JCI Estonia suvepäevad toimusid JCI Viljandi eestvedamisel kaunis Holstre-Polli Puhkekeskuses 15-17. juulil 2011.
Meie koja EVP Raili Naris pani kirja oma muljed.
Ülevoolavalt positiivsed tervitused ja muljed suvepäevadest,
See toimus peatsest, novembrikuus Jaapanis toimuva JCI Maailmakonverentsist inspireerituna Japan Anima stiilis (naistel lühikesed (ruudulised) seelikud, valged pluusid ja valged põlvikud). Kohaks oli valitud tükike Jaapanit Tallinna kesklinnas - SushiCat Roosikrantsi tänaval.
Siinkohal olgu tänatud hästivarustatud Humana kauplused, kus 30 krooniga nõutud ese lihtsalt lunastatud sai:))
Sünnipäeval oli ruumi vähe, aga rahvast palju. Nagu Kaidar Toomemäe kojast tabavalt ütles, pole JCI'kate jaoks mingi probleem mahtuda hulgakesi suurel kiirusel väikesesse tuppa kui seal on eluks kõik vajalik olemas - baarilett, telekas ja WC:)).
Kõigil külalistel oli võimalik proffide käe all sushitegemist õppida. Leti taga! :)
Minul tekkis sushiga suhe juba ammu aastaid tagasi… Kas mäletate, kui kui Kadi õde Krista meile peale Meli juures kanuumatka puupaku peal (!) sushi tegemist õpetas? :)) Enne seda tundus sushi mulle nii kõrk ja kuidagi liiga “luks” söök (võibolla selle hinna tõttu, mis ta eest tavaliselt küsitakse), aga sellise maise tegevuse läbi muutus sushi mulle kuidagi lähedasemaks. Minu sushisöömise armastusele pani muidugi aluse meie kunagine kojakaaslane ja minu armas sõber Merle, kelle käest ma sushikeeramise õpetust sain:) ja kellega me seda ikka koos nautisime.
Väga lahe oli baarileti taga sushisid keerata! Ja neid näljaste silmadega baarileti ääres istuvatele ja meie tegevust jälgivatele sõpradele serveerida :))
Õhtujuhil Henryl oli meie jaoks valmis varutud mitmeid Jaapani rahvusmänge, mille viisid läbi erinevad inimesed. Tiimitöö :)
Näoväänamises oli kõige vilunum E-Koja esindus, aga mulle imponeeris kõige rohkem Go-koja eelmise aasta presidendi moonutis:)
Käteosavuses võistlesime mingi nööriotsas rippuva puumuna õhust aluse peale kinnipüüdmises. Nii uskumatu kui see ka polnud, siis mul õnnestus võit Toompea kotta tuua! 10-st 9-se skooriga :)
Jaapani keele tundmaõppimise võistluse ajal olin mina parasjagu jutuhoos, aga poole kõrvaga kuulates tundus see väga meeleolukas olevat :)
Õhtu lõpetuseks valiti välja ka kõige parema dresskoodiga külaline, patside ja valgete põlvikutega Riina :) Minul kui eelmise aasta võitjal oli au talle kingitus üle anda.
Meie poolt sai GO kojale kingituseks purgitäis häid mõtteid. Presidendi enda poolt kogutud ja EVP poolt täiendatud :) Natuke magusat pealekauba :)
Muide, Go kojal pidi nüüd olema traditsioon, et igal kojakoosolekul saab igaüks sealt endale ühe mõtte võtta, rääkis mulle Go koja president Jüri. Ja näitas oma viimati saadud mõtet: “For magic to happen in your life, you must believe in magic” :)
Mulle meeldib :) 
Peab taas tõdema, et väga lahe pidu oli! :) Viimasel ajal sobivad stiilipeod mulle kuidagi eriti hästi:) Nii hea on endale mingi roll üll tõmmata ja lasta endal olla täpselt selline, kui välja kukub :)
17.aprill toimus Tartus traditsiooniline JCI Korvpalliturniir. Sel aastal võitis selle JCI Tallinn, nii et järgmisel aastal saame palli põrgatada siinsamas kodulinnas. ;)
Turniiril osales 6 koda, E-koja ja Haapsalu ühendvõistkond ning lisaks klubi Maasika külalisvõistkond. Veel napilt nädalavahetuseni polnud kindel, et kas meie koja poolt sel aastal ikka saame tiimi kokku, kuigi tubli tiimijuht Joonas oli ise varakult valmis.
Meie korvpallikapten Joonas kommenteerib ise tulemust järgmiselt:
Arvestades meie eelnevat kokkumängukogemust - mis täielikult puudus (viimane kord oli eelmine korvpalliturniir:)) - võis mängupildiga üldjoontes rahule jääda. Iga mänguga läks meil asi paremaks, paraku tundus, et ka vastased läksid tugevamaks. Kahjuks sattusime ühte alagruppi hilisema 1 ja 2 koha võistkonnaga (Tallinn & Viljandi) ning ka Toomemäe oli meist lõpuks üle. Seetõttu jäi võiduskoor avamata. Muide sama teema oli ka eelmiste aastate tähtmeeskond Raplaga.
Sai veedetud üks sportlik laupäev ning kõik on elusad ja terved, mis ongi peamine! :)
Meie tubli naismängija Piret lisas, et tema jaoks oli tegemist ühe tõsise spordipäevaga, jalad andsid end veel pärast minu päeva tunda. Ta ütleb, et olenemata sellest, et enne oldi omavahel vähe kokku mänginud, oli teamitöö sellegipoolest super! Mehed andsid endast kõik ja seda otseses mõttes, kuna neil ju vahetusvõimalust ei olnud. Piret ja Nuria said teineteisele õnneks ka puhkust anda.
Lõpetuseks tsiteeris Piret Eesti Koja presidendi Hanno Jarveti sõnu: „Juba enne mängu oli teada, kes võidab ja kes saab teise koha: esimene koht kuulub Spordile ja teine Sõprusele.
Aitäh teile, kes te JCI Toompea au kaitsesite: Joonas, Piret, Priit, Rain, Nuria ja Peeter!
Neljapäeval, 25. veebruaril reisis 8-liikmeline seltskond JCI-kaid Lõuna-Prantsusmaale. Reis oli seda põnevam, kuigi sama kõhedam, et rongi kajutis nr 9 toimus mõrv ning ootamatult sattusime me kõik mõrvakahtlusalusteks.
Õnneks aga oli see kõik vaid mäng. :)
Nimelt olime otsustanud mängida üht vahvat mängu, mille süžee põhines Teise Maailmasõja aegsetel sündmustel. Ja olles osalised selles mängus, olime saanud kõrgest soost daamide ja härradena pääsmed veel viimasele Pariisist Lõuna-Prantsusmaale lahkuvale rongile. Rongile, mis pidi meid päästma koheselt Pariisi vallutavate Saksa vägede eest.
Mäng ise kogu kujunduse ja kõrgklassi keelekasutusega õhkas vintage`likkust ja põhjalikkust –mäng oli inglise keeles, 40-ndate aastate kohaselt kujundatud ning ülimalt tekstirohke. Ometi tuli kokku seltskond mänguhimulisi ning pikkadele ja kohati raskesti mõistetavatele tekstidele vaatamata sai lõpuks väga palju nalja:)) Tänagi veel meenub nii mõnigi mängija hoopis mängukarakteri nime järgi.
Mis siis eriti eredalt meelde jäi? Kohe enne mängimist üllatas Ando, kes oli meie pikale reisile kaasa teinud liigagi hea õunakoogi (ikka veel ootan seda salajast retsepti!:). Sinna juurde sobis hästi Signe tehtud taimetee. Seejärel aga läks mäng lahti.
Kõigepealt saime üksteisega tuttavaks. Selgus, et rongis oli vägagi kirju ja noobel rahvas:
Siis aga ilmus meie juurde äkitselt politseikonstaabel , kes luges ette uurimisraporti 25-aastase naise, Fiona Fae Tahlle, mõrva kohta, kes oli tapetud samal rongil sama reisi ajal kajutis number 9, seejärel kotiga aknast välja visatud. Brr! Selgus, et oleme kõik ootamatult sattunud mõrvakahtlusalusteks.
Järgnevalt jätkuski pea 6 tundi faktide otsimist, üksteise kahtlustamist ja süüdistamist. Ometi oli see kõik päris lõbus ja naljakas, sest nii üks kui teine reisija teadis rääkida mõne kulmu kergitama paneva ning kahtlust äratava fakti oma kaasreisija kohta, mis aga samal ajal oli enamasti üllatuseks reisijaile enestelegi, mis omakorda tekitas palju nalja ja naeru. :))
Lõppkokkuvõttes aga selgus, et tapetu ei olnudki Fiona Fae Tahlle. Fiona Fae Tahlle oli elus ja terve ning meie keskel, kuid kes oli tapetud ja kuidas – see kõik jääb paraku vaid meie endi teada, kes me tol päeval rongis olime.
Igatahes tundus, et mänguga jäädi rahule vaatamata asjaolule, et palju oli teksti ja vanaaegseid inglisekeelseid termineid, mille järgi tuli nii üks kui teine kord sõnaraamatu järgi haarata.
Tänud Andole, Sikile, Andrile, Taavile, Jukale, Laurale ja Katrinile, et reisiga liitusite ning vapralt pingele vastu pidasite! :)
Kribas Grete
Postitused
Kommentaarid
