kolmapäev, 27. mai 2009

Koja 18. sünnipäev, 22.05.09

Reedel, 22. mail, pidas meie koda oma 18. sünnipäeva.

Alustuseks nautisime Vene Teatris etendust "Häda Mõistuse Pärast". Kuna tükk ei olnud kerge, olid nupukamad endale aegsasti sünkroontõlkega kõrvaklapid soetanud... Mind ennast haaras aga vene karakterite suurepärane esitus ja Vene Teater ise. Tänapäevase arhitektuuri ja kujundusega harjunule tundus seal kõik väga pidulik ja suursugune :-)

Etenduse vaheajal pakutud vahuvein maitses ülihea ja sünnipäevalistega klaase kokku lüües oli tunne ülev! Samas... see polnud minu sünnipäev, ega ka juhatuse oma... See oli meie koja sünnipäev!

Õhtu jätkus lõbusas meeleolus ööklubis Astoria, koos rahvusvahelise disko, tordi ja suurepärase seltskonnaga.

Siinkohal veel minu õnnitlused meie koja sünnipäeva puhu ka kõigile neile kodalastele, kellel eelmisel reedel ei olnud võimalik meiega koos pidutseda!

Ja suur tänu: Victoriale, kes Sa organiseerisid selle suurepärase ürituse ja Minnile, kes Sa meile kaks torti küpsetasid! :-)

Muljetas Ando

esmaspäev, 18. mai 2009

Meie koja huviliste õhtu 19.05.09


Elu on näidanud, et enamik inimesi, kes tuleb kotta ja jääb siia, teeb seda nende võimaluste pärast, mida koda pakub ja nende inimeste pärast, kes siin on.
Seepärast ei tule sel huvilistel õhtu presentatsioone JCI olemuse, struktuuride, üksuste ja ametikohtade kohta... See ei ole ju peamine!  Räägime oma lugusid, kuidas keegi on kotta sattunud ja kuidas see tema elu mõjutanud on. 


Nii et teisipäeva õhtul, 18:30- 21:00 saame kokku Vine Lounges´i Tervisex (Mere pst. 6E), et saaksime mõnusalt koos kojajuttu puhuda.

P.S. Olen ise kohal ca 18st, nii et kellele sobib tulla varem, kohe peale tööd, siis saab kohe tulla! Või kui sobib ainult korraks läbi tulla, siis tasub ikka tulla! 

teisipäev, 12. mai 2009

JCI Toompea KOJAÕHTU 14.05.09

Vestlustest kojakaaslastega joonistub läbivalt välja, kui oluliseks peetakse kojaelus inimesi.

Kuna meil tundub ikkagi liiga vähe olevat aega ja võimalusi rääkida inimestega inimestest endist, siis otsustasime sel kuul teha traditsioonilise üldkogu asemel sotsiaalse suunitlusega KOJAÕHTU.

Sel õhtul ei ole ametlikku päevakava, saame omavahel suhelda ja rääkida oma tegemistest.

Õhtu teevad huvitavaks Paavo ja Siki, kes jagavad oma reisimuljeid.

Paavo räägib Kuubas rändamisest:

Siki jagab Indias ashramis õpitud jooga ja meditatsiooni kogemust


Asukohaks on reisiteemasse hästisobiv noortepärane hostel Euphoria, Roosikrantsi 4.

Et Sul oleks mugav ja saaksid end hästi tunda, siis soovitame selga panna mugavad riided, millega saab vajadusel ka põrandal patjadel istuda. Võib kaasa võtta ka istumismati ja/või sooja pleedi.

Pakume joogateed ja suupisteid.

Koha ja suupistetetasu 25.- palume võtta kaasa või kanda üle JCI Toompea kontole 221027479707 selgitusega "osalustasu".

esmaspäev, 11. mai 2009

Kurikuulus JCI Korvpalliturniir, 09.05.09

9. mail toimus Tartus "Kurikuulus JCI Korvpalliturniir", kus osales ka meie koja võistkond. Seekord jäi esikoht küll koju toomata, kuid see pole oluline.... minu jaoks oli tore näha et sportlasepisik ja meeskonnavaim on Toompeal täies elujõus!

Minu isiklik tänu siinkohal Toompea võistkonnale: Peeter, Joonas, Rain, Priit, Pille, Erki ja Merle, kes te võitlesite väljakul iga punkti eest! Minul oli hea meel olla võistkonna varumees ning anda ka oma panus :-)

Samuti tänusõnad ka pöidlahoidjatele kodus kes seekord kaasa ei saanud tulla!

Uudishimulikel veel niipalju, et esikoha saavutas JCI Tartu, teiseks tuli JCI Tallinn ja kolmandaks Klubi Maasikas.

Pärast sporti sõime Tikris kõhud täis ja seejärel jätkus afterparty klubis Maasikas varaste hommikutundideni :-)




Muljetas Ando

pühapäev, 3. mai 2009

Persoonilugu: Olavi


Kas Sina teadsid, et peale selle, et Olavi Otepalu hoolitseb sel aastal kodalaste individuaalse arengu eest, kirjutab ja teeb muusikat, on tal näiteks õigus töötada kirikuõpetajana? Nimelt on ta lõpetanud teoloogiõpingud Tartus.

Olavi, räägi natuke oma elust. Kes Sa oled ja kust tuled? :)


Olen pärit  Peipsi äärest, olnud elupõline maalaps. Kasvasin üles üsna suures peres, mul on 2 õde ja  2 venda. Tänu sellele oli lapsepõlv unustamatult põnev: tegime koduseid spordivõistlusi, laulu- ja taidluskonkursse, viktoriine, meil käis kodus isegi oma ajaleht. Veetsime palju aega õues, jäljendasime seiklusfilmide (nt „Neli tankisti ja koer”, „Kolm musketäri”, „Robin Hood” jms) sisu väga tõetruult oma erinevates mängudes. Selle nimel tuli ehitada ja luua väga erinevat laadi varustust, joosta maja katusel ja teha uskumatuid tempe.   

Keskkoolis oli mul unistus saada maailma parimaks jooksjaks. See unistus motiveeris mind jooksma iga päev ca 20 km! Peale treeneri surma aga loobusin kergejõustikust ja hakkasin huvituma rokkmuusikast.

Mõne aja möödudes hakkas mind köitma ka religioon. Kuna kiriklikku arusaamist mööda „on rokkmuusika saatanast“, siis loobusin rokkmuusika tegemisest. Kuigi sisimas tõmbab see mind jätkuvaltJ.

Peale keskkooli lõpetamist 1991 tundsin, et elu mõistmiseks on kõige parem võimalus õppida teoloogiat. Lootsin, et ehk need õpingud aitavad aru saada, kas elul on ikka mingi sügavam mõte ka või „on see kõik üks pinnavirvendus. Algul õppisin aasta Taanis ja peale seda Tartus.

Need aastad andsid nii vastuseid kui teeotsi. Peamine õppetund oli see, et ma ei tähtsusta enam ülemäära üksikisiku tasandit ega toida seeläbi ei iseenda ega kellegi teise ego. Suured asjad sünnivad enamasti ikka paljude inimeste pikaajaliste ühispingutuste tulemusena, mille tagajärjel sünnib kõrgkultuur. Õpingud andsid ühtlasi mitmekesise mõõtkava tunnetuse, hindamaks iga elusündmust mitmetahulises kontekstis. Nii võime möönda, et hoolimata ülemaailmsest kriisist elame täna majanduslikult paremini kui kunagi varem Eesti ajaloos ja paremini, kui tänagi 2/3 maailmast.


90ndate II poolel, kui Eestis kestis veel nn. ülemineku periood, tekkis mul sügavam huvi ühiskonna vastu. Muutused olid olnud nii murrangulised ja kiired, et tahtsin toimuvast paremini aru saada. Nii asusin ma Tartu Ülikoolis õppima sotsioloogiat, võttes juurde mitmesuguseid lisaaineid – majandust, politoloogiat jms. Peale magistriõppe läbimist ei leidnud ma Tartus endale paraku sobivat rakendust. Nii asusin Saku Gümnaasiumi direktoriks, töötades seal 3 aastat.

Selle perioodi märksõna oli tohutu lugemus. Oli üsna sagedane, et nädalavahetused möödusid raamatupoes, kust saabusin koju raskete kottidega ja mitmetuhandeliste arvetega. Minu lemmikteemad olid globaliseerumisprotsessid, välispoliitika, maailmamajanduse toimimine, postmodernistlik ühiskond. Olin  poliitiliselt päris aktiivne, palju küsiti minu arvamusi erinevate teemade osas, andsin intervjuusid, esinesin Foorumi saates... Mitmed arvasid, et lähen edasi poliitikasse ja osalen parlamendivalimistel, kuid ma ei pidanud sellist elustiili jätkusuutlikuks  ning seetõttu ei kandideerinud. Kahjuks tuleb tõdeda, et poliitikute põhiaur läheb oma koha säilitamisele, mitte sisulistele tegevustele ning mind häiris see negatiivne energiaväli, mis sellega kaasas käib. Minu magistritöö käsitles muide poliitikute karjäärimudeleid Eestis ning see võib osutuda kasulikuks lugemiseks nendele, kes kaaluvad Riigikokku pürgimist.

2002 sündis poeg Karl ja ma keskendusin pereelule. Lapsega tegelemine ja ühised ettevõtmised perega (suvilas askeldamine looduse keskel, sportimine, reisimised jms) süstivad parimal moel uut eluenergiat.

2003 kutsus  Hannes  Tamjärv mind Rocca Al Mare Kooli õppedirektoriks. Mulle väga meeldis see aeg – koos oli tõeliselt suurepärane tiim. Samas tundsin mõne aasta pärast, eriti järgmises töökohas Audenteses, et töö haridussüsteemis hakkab end ammendama. Täna EASis (Ettevõtete Arendamise Sihtasutus) töötades olen rahul – saan uusi, huvitavaid ja väga erinevaid kogemusi ning mitte miski pole liiga täpselt ette teada J

Vaba aja sisustavad viimasel ajal põhiliselt sportimine, enesetäiendamine (eriti võõrkeeled), popmuusika kirjutamine, pereelu, reisimine, Rotary ja JCI.


Mis Sind elus kirgastab?

  • Ehedus. Vanasti olid inimesed kuidagi elusamad, ehedamad. Nüüd on paljud väga reserveeritud... nagu.. „plastmass“. Väga fake igatahes. Mulle meeldib spontaansus. Naudin suvilas viibimist, seal saan ma olla selline, nagu ma olen ega pea vastama mingitele rolliootustele.
  • Osadus. Mu elu tipphetked on seotud osadusega – tunnetusega, et olen osa suurest pildist, kõiksusest Osadus inimestega, loodusega, kõiksusega.  Samuti loovad elamusi suured asjad – sajandeid vanad kirikud, imeilus loodus... Kui inimesed teevad koos midagi suurt. Näiteks nagu Balti kett, eestlaste võidud olümpiamängudel, Eurovisioonil .. need hetked teevad õnnelikuks.
  • Sügavus – ei meeldi elada ainult nö instrumentaalselt. Elu ei ole ainult vahend millegi saavutamiseks, näiteks miljoni teenimiseks. Seetõttu pidev tormamine ja edasiliikumine tundub väga kitsarinnaline. Mulle meeldib, kui alati leidub elus ka piisavalt aega reflekteerimiseks, mõtisklemiseks, olesklemiseks, oma hobidega tegelemiseks, ajaloosse või erinevatesse kultuuridesse sukeldumiseks.

Varem eeldasin, et romantiline keskkond, näiteks ookeani kaldal palmipuu all istumine, mõjub kuidagi erakordselt minu loomingulisusele. Aga tegelikkuses nii ei toimi. Loominguline energia vallandub hoopis siis, kui tajun kokkukuuluvust ja osadust teiste inimestega. 
Konfliktid ja kiire elutempo löövad minu puhul alati muusikalise loovuse väga kinni. Seega on mul käepärast päris kasulik indikaator: need hetked, kui suudan uut muusikat kirjutada, on elus asjad järelikult hästi. Ei ole vaja sõltuvusaineid, armukest või dramaatilisi hetki selleks soetada, et saada inspiratsiooni muusika tegemiseks. Palju rohkem pakuvad seda ülendavad hetked koos inimestega.


Sa oled nii laiapõhjaliste ja suurte kogemustega. Mis sind ikka veel JCIs hoiab?

Olen JCI Toompeal 2003 aastast. Olin vist ühe pikima staaziga huvilineJ Tee leidsin siia täiesti ise, uurisin lähemalt tuttava kaudu.

Mind tõmbab JCI poole erinevate elualade esindatus, st suhetevõrgustik. Tänu sellele saab igaüks seda kooslust rikastada. Samal põhjusel on olnud põnev osaleda ka Rotary klubi tegemistes. Minu staaži juures peaks loomulikult rõhk olema pigem oma kogemuste jagamisel uuematele tulijatele. 

Olavit intervjueeris Siki

Tegimegi ära! :)

1. mail kogunesime JCI mõttekotta OMA KODA, et koos pead kokku panna ja mõelda, kuidas leida lahendusi meis pakitsevatele küsimustele, et teha elu Eestis paremaks. Paljud JCI ettevõtlikud inimesed olid talgujuhid või kojavanemad või olid nende mõttekodades jci-kaid toetamas. Nii et JCI inimesi meie kotta üle ühe ei jagunudki :D Aga see-eest liitus meiega teisi huvitavaid inimesi.

Aga nii nagu ütles Mikk Sarv, proovimõttetalgute talgujuht, juhtub sel päeval see, mis juhtuma peab. Tulevad kokku õiged inimesed ja juhtuvad õiged asjad. Nii oligi. 

Meid oli kokku seitse inimest (+4 last :). Meie vestlusringid olid äärmiselt sisukad ja jõudsime läbi arutada järgmised teemad:
1) Kuidas muuta rulluiskudel ja jalgratastel liiklemine Tallinnas mugavamaks ja ohutumaks?
2) Kuidas teha eestlastest Euroopa kõige ettevõtlikum rahvas?
3) Kuidas jõuaksid poelettidele kodumaised, rikkaliku toiteväärtusega toidud? Kuidas tõsta inimeste teadlikkust toitainete, vitamiinide, mineraalide jmt. vajalikusest?
4) Kuidas vähendada avalikult/õues suitsetamist?

Kogusime kokku mitmeid väga asjalikke ja huvitavaid ideid, ning andsime päeva lõpus ka igaüks ise mõned lubadused, mida ise nendes valdkondades soovime ära teha!

Kribas Siki