Esmaspäev, 28. september 2009

JCI Estonia Aastakonverents 25-26.09.2009

JCI Estonia Aastakonverents 2009 on nüüd möödas, kuid emotsioonid on ikka veel üleval, seepärast soovin neid ka Sinuga jagada :-)

Päris kõikidele koolitustele ja üritustele ma ise ei jõudund, kuid sealt kuhu jõudsin, on eredalt on meeles sellised hetked:

Ilmar Pralla EAS-st, tõi välja üsna huvitavaid perspektiive ja lahendusi, millega Eesti ettevõtted siin ja mujal maailmas laineid löövad. Seega andis üsna palju mõtlemisainet- on meil praegu siis MaSu ja finantskriisi aasta või siiski Innovatsiooniaasta?

Projekt EstCube-1: Dots. Mart Noorma emotsionaalne esitlus Eesti esimesest tudengisateliidist ja ambitsioonidest ehitada tulevikus maailma kiireim kosmoselaev ning võimalusest et kunagi kaugel tulevikus on kogu maailma raha eestlaste taskus :-)

Marju, Heidi ja Signe super töö, esitamaks meie koda 2010 a. JCI Estonia Aastakonverentsi korraldajaks. Mis päädis Marju hingemineva esitlusega laupäevasel üldkogul, mille tulemusena langeski valik meie kasuks! Juhuu!!
Nüüd siis algab suur töö. Projektijuhid on Marju ja Heidi ning esimesed mõttedki (mis ja kus) on juba tekkinud...

Marju tegi laupäeval ka tagasiside koolitust, kuhu ma ise küll ei jõudund, kui teistelt kuuldud muljete põhjal oli tegu sisuka ja huvitava koolitusega!

Tundus, et laupäev oli üldse "meie koja päev" :-) Õhtul toimunud TOYP Galal tehti teatavaks selle aasta TOYP laureaadid:
dirigent Mihkel Kütson-esitas JCI Toompea!!;
sumomaadleja Baruto- JCI Rakvere;
ettevõtja Sten Tammkivi- E-Koda.

TOYP-le järgneval galaõhtu auhinnasadu aga jätkus. Meie koja korraldatud ja esitatud JCI Estonia Suvepäevad 2009 auhinnati selle aasta JCI Estonia Parimaks Projektiks! Tänusõnad siinkohal veelkord projektijuht Piretile kes seda vedas ja ka Kairile, kes auhinna-albumi valmis kirjutas!

Muidugi ei saa mainimatta jätta E-Kojalikku vahvat Klaabu Kosmosepidu reede õhtul ja pidulikku galat ja after party't laupäeval!

Galal esines Mari-Liis Põldar (meie Siiri tütar), kes on alles 16 aastane, kuid tema laulud ja sügav hääl läksid hinge kindlasti kõigile.


Aitähh E-kojale suurepärase konverentsi eest ja jõudu meile järgmisel aastal veel paremini teha!


Muljetas Ando
ps. mul on jätkuvalt hea meel olla Toompea koja president!

:-)

Pühapäev, 27. september 2009

Persoonilood: Mihkel Kütson

Meie koja esitatud TOYP kandidaat, dirigent Mihkel Kütson, auhinnati JCI Estonia Aastakonverentsil 2009 üheks 3-st TOYP laureaadiks. Allpool tahaksime tutvustada Mihklit ka Sinule.


Mihkel sündis Tallinnas, 1971 aastal. Tema vanemad polnud muusikud, kuid juba lasteaias meeldis talle kõige enam muusikatund ja tahtis suures saades saada heliloojaks- nii sattuski ta muusikakooli katsetele.

Laulukarusell- korstnapühkija

Tallinna Muusikakeskkooli võeti ta vastu tänu juhuslikult vabanenud kohale. Mihkel ei olnud koolis just eeskujulik õpilane- päevik oli tihti märkustest punane, kuna armastas tunnis lobiseda ja pakkis oma koolikotti regulaarlselt hommikuti kiirustades. Samuti on tema paturegistris unustamatu tants tiibklaveri peal pärast klaverieksamit, mistõttu oli pedagoogiline personal südameataki äärel :-)

Tallinna Puhkeparkide direktsiooni Laste muusikateatri etendus- Kuri kuningatütar

Kooliajal käis Mihkel muusika- ja teatriringis ning õppis klaverit. Klassikaaslasteks oli helilooja Helena Tulve ning parallelklassis õppisid dirigent Olari Elts ja Eero Raun. Koolidevahelise televikoriini finalistina oli preemiaks puhkus pioneerilaagris Krimmis. Sealne huviring noortele kosmonautidele avaldas talle suurt muljet, aga ei mõjutanud siiski tema ametivalikut.

1987-89 osales Mihkel ETV teleseriaalis "Kaevutee", kus mängis perepoega.

1989 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal ja alustas samal aastal õpinguid Eesti Muusikaakadeemias koorijuhtimise alal.
1992 siirdus ta esimese eestlasena Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja Teatrikooli, mille lõpetas 2001 orkestrijuhtimise erialal. Ka kooliajal Hamburgis oli ta aktiivne koori- ja orkestrijuht, juhatades 3 koori ja Hamburgi üht suuremat amtöörorkestrit. Lisaks suurepärasele keelepraktikale pakkus see ka võimaluse erialalise tööga oma õpinguid finantseerida. Ta on Saksa Muusikanõukogu programmi raames osalenud paljudel meistrikursustel.


Cosi fan tutte- esietendus Tartus 1999

1996–1998 töötas Mihkel Hamburgi Junge Forum Musiktheateri dirigendina, 1999–2004 "Vanemuise" teatri muusikajuhi ja peadirigendina ning 2002–2006 Hannoveri Staatstheateri esimese kapellmeistrina. Olnud 2006–2007 Düsseldorfis Deutsche oper am Rheini külalisdirigent ja asus hooajast 2007 tööle Schleswig-Holsteini Landestheater’i peadirigendina. Aastast 2008 jätkab ta taas Vanemuise teatri peadirigendina.

SH Landestheater'i orkester-2008

Mihkel on võitnud auhinnalisi kohti koorijuhtimiskonkurssidelt Wrocławis (II preemia) ja Tallinnas (2005 III koht), orkestridirigeerimiskonkursil Weimaris (1999 II koht) ning oliseima saavutusena 2006. aastal esimest korda välja antud Saksa dirigendipreemia: Deutsche Dirigentenpreis.

Edinburghi teatrifestivalil

Ta on tegutsenud peamiselt teatridirigendina (repertuaaris üle 50 ooperi). Näiteks: Mozarti Cosi fan tutte; Tšaikovski Jevgeni Onegin; Straussi Elektra; Bergi Wozzeck; Offenbachi Hoffmani lood ning Wagneri Tannhäuser. Viimane on esitatud käesoleval aastal Saksa ühe tähtsama teatripreemia "Faust" kandidaadiks.

La Traviata

Oma vähest vaba aega eelistab ta veeta pere keskel. Tal on 3 tütart ning mõlemad vanemad tütred käivad vabatahtlikult muusikakoolis. Meeslasti käib ta koos abikaasaga teatris. Kui siis ka vaba aega juhtub üle jääma, siis läheb hea meelega merele purjetama


Mihkel koos tütre Pauliinega

Mihkel ise ütleb: „Väljakutse on tegutseda heliloojate „advokaadina“, tõlkides nende kirjapandut reaalseks orkestrikõlaks, samuti suure kollektiivi juhina hallata muusikategemise protsessi nii seda ettevalmistades, kui esitades. Kuna tegevus on rahvusvaheline, siis oma osa on ka Eesti kultuuri kandmisel maailma.“

Tema kalender on tavaliselt 2 aasatat ette planeeritud. Järgmisel aastal ootavad uute väljakutsetena Dresdeni "Semperoper" ja Taiwani rahvusorkester.


Paavo Nõgene, Vanemuise teatri juht: “Mihkel on valdkonda väga hästi tundev, hästi informeeritud muusikajuht. Tema infohulk ning professionaalsed teadmised võimaldavad langetada kiireid, operatiivseid ning professionaalseid otsuseid nii tänastes kui pika perspektiiviga põhimõttelistes küsimustes, mis aitavad hästi planeerida muusikateatri ja sümfooniaorkestri tegevust. Mihkel on oma erialal suutnud tagada hea balansi rangete nõudmiste ning inimlikkuse vahel, mis läbi on tal võimalik saavutada head kvaliteetsed tulemused sõbralikus ja hea meeleoluga töökeskkonnas. Ta on noor ja andekas dirigent-muusikajuht, kellest me kuuleme veel aastakümnete vältel.“

Koos Anu Taliga Laulupeol, 2004

Kolleeg Anu Tali iseloomustab teda nii: „Mihkel on silmapaistvate juhi omadustega inimene. Ta on mees, kes peab oma sõna, lähtub alati professionaalsetest kriteeriumitest ning oskab näha suurt pilti teoste ettevalmistamisel. Dirigendina tunneb ta väga hästi oma töö spetsiifikat, valdab täielikult ooperirepertuaari ja sellest tulenevaid peensusi rollide ja hääletüübi valikute osas. Helistan talle tihti, et nõu küsida ja usaldan ta arvamust. Mihkel on suurepärane koostööpartner, kes kuulab ära, annab nõu ja leiab aja, et tööd koos ette valmistada. Ta arvestab teistega, kuid omab alati oma arvamust. See kõik teeb Mihklist väga veenva dirigendi, kellega koos soovitakse töötada ja kes on oodatud külaline ooperi- ja kontserdilavadel nii meil kui mujal.”

Dirigent Tõnu Kaljuste ütles kokkuvõtvalt: ”Ta on igati TOYP auhinna vääriline!”

Pühapäev, 20. september 2009

Go koja roheline sünnipäev


Tähistasime koos Go kojaga 5. septembril nende sünnipäeva. Päeval käisime Lilleorus ja õhtul tähistasime ökokohvikus Roheline Tuba.

Mis siis toimus?
Lilleoru on kogukondlik joogakeskus. Selle looja Ingvar Villido on joogaõpetust jaganud kusagil kümmekond aastat. Siin me räägime mõistagi terviklikust joogaõpetusest - seitsmeharulisest joogateest, mille vaid üks harudest on enamikule tuttavam, füüsiline asanate sooritamine. Kõigepealt tehti meile tunnike Lilleorus tuuri. Meie giid Ave rääkis sellest, kuidas Lilleoru üldse alguse sai, mis praegu toimub ja mis plaanid tulevikuks on.
Lilleoru sündis nii, et inimesed, keda ühine huvi kokku tõi, tahtsid otsisid endale kohta, kus koos käia ja koos olla.
lilleoruTänaseks on loodud mitmeid hooneid (mõned majad, väike tempel, loengute jaoks mõeldud suur välistelk...), aed-ja köögiviljade ja ravimtaimede aed ja Lilleoru energeetiline keskus Elulill.
Tegemisel on Taevasmaa ökoküla ja kaevamisel silmakujuline järv. Oma savise põhja tõttu on selle kunstliku veekogu vesi selge ning põhi kumab läbi lummavalt rohelise vee.

Elulill on rakutasandil toimuvate Elu seaduspäraste algprotsesside suurendatud geomeetriline kujund. Kasutatakse mitmetel erinevatel eesmärkidel: ravimine, mediteerimine, teadvuse rännakud jne. Täpsemalt võib Elulille kohta lugeda Drunvalo Melchizedeki raamatust Elulille iidne saladus .
Praeguseks on välja ehitatud Elulille keskne osa koos kuue õielehega ring, samuti astmelised terrassid koos tugimüüridega ja Lilleoru sümboolne värav. Kujundi piirjooned on laotud paekivitükkidest. Kuuel esimesel õielehele on pandud kasvama erinevad ravimtaimed. Seal pidid nad saama erilise energeetilise laengu.

IMG_5342IMG_5341
IMG_5345IMG_5343

Meile tutvustas ravimtaimeaeda kohalik "Metsamoor", kes rääkis erinevate taimede mõjust ja õpetas tegema tervisenapsi. Minu jaoks oli huvitav see, et tegelikult on iga ravimtaimedest tehtud tõmmis omamoodi erineva väega. Olenevalt sellest, kas see on tehtud veest, või hoopis 40% või 80% alkoholist. Ja mida kangem on alkohol, seda rohkemad ained selles lahustuvad. Seda alkoholiga droogi võib ka tee sisse panna :)

IMG_5355IMG_5356

Meil lubati korjata oma taimed kohe elulille õitepeenardelt! Metsamoori sõnul on ühte napsi soovitav panna kuni 5 erinevat taime, mitte rohkem. Mina korjasin oma droogi jaoks lavendlit, punast päevakübarat, saialille õisikuid, nõmm-liivateed ja üheksavägise õisi.
Õhtul toppisin need karahvini ja kallasin viina peale. See pidi 2 nädalat päiksepaistelises kohas seisma, ja iga päev teda korra loksutada. Kahe nädala möödudes tuli vedelik välja kurnata, et protsess edasi ei käiks. Need taimed, mis lõpuks karahvinist välja võtsin lõhnasid NII hästi!

IMG_5354Peale lõunat kuulasime Ingvar Villidot, kes tutvustas kriya joogat kui täiuslikku enesearendamise süsteemi. Täitsa huvitav oli teda kuulata.

Lilleorus järgitakse Kryia jooga teed. See tähendab eelkõige teadlikkust.Teadlikkust oma elust - mõtetest, sõnadest ja tegudest.



Mina usun ka, et kui inimesed oleksid rohkel teadlikud oma mõtetest, sõnadest ja tegudest - oleksid rohkem "kohal" ning oskaksid ennast rohkem armastada, siis oleks inimesed võimelised igas hetkes tundma rahu, rõõmu, armastust ja õnne.

Õhtupoolne GO koja sünnipäevapidutsemine leidis siis aset ökokohvikus Roheline Tuba ( Paldiski mnt 93a / Humala 2a. Väga vahva koht on!

intraintro

Enamik meist tegi nüüd oma napsid pudelitesse valmis (mul polnud asju kaasas, tegin hiljem kodus), kaunistasime Reinuga Andole, kui meie koja presidendile, riidekoti, õppisime kasutatud tetrapakenditest tegema rahakotte ning laulsime, pidutsesime ja tundsime end rõõmsasti! :)

Kuna kingitusteks paluti tuua midagi söödavat, nii oli laual palju imemaitsvaid küpsetisi ja värsket! Mina küpetasin seks puhuks neile leiva. Koja poole pealt kinkis Ando GO kojale tänuplaadi. Osad kingitused olid isegi rohelist värvi! :)
Muide, kuna tegu oli loodusläheduse teema ja Rohelise toaga, siis oli dresscode`iks roheline. Ja ennäe imet! Mina võitsin parima riietuse eest auhinna! :) Nujah, minu riidekapis on ju rohelist küllalt! Ja küünedki värvisin roheliseks :))

Muljetas Siki

Reede, 18. september 2009

Septembrikuine kojakoosolek

Viisime oma septembrikuu kojakoosoleku läbi 10. septembril Laidoneri sõjamuuseumis. Koosoleku korraldajaks ja juhtijaks oli seekord Victoria. Tutvusime nii Vabadussõja, II Maailmasõja, kui ka "Külma sõja" eksponaatidega, samuti kindral Laidoneri tegevusega.

Väga vahva oli, et tänu Minnile liitusid meiega nii auväärsed kodalased nagu Olavi Tammemäe ja Inga Sule.

IMG_5366
Giidi tutvustusele andsid Olavi lisakommentaarid palju juurde!

IMG_5367
Tulejoonel

IMG_5370
Kaunid naised ja sõjaväetsiklid

IMG_5373
Krista ja Priit arutavad, kumb esimesena proovisõidule läheb :)

IMG_5375
Istun Laidoneri kabinetis tema laua kunagise taga:)

Peale muuseumituuri arutasime vabas vormis koja jaoks olulisi teemasid.
Üheskoos sai otsustatud, et kandideerime korraldama JCI Estonia Aastakonverents 2010 aastal. Esialgu, kui Eesti koja poolt see ettepanek tuli, siis tundus mulle, et see mõte on hullumeelne! Aga mida rohkem ma inimestega seda arutasin ja nüüd koosolekul ka, siis järjest enam nägin ma inimeste silmis seda vahvat tulukest, mis lööb huvitavate väljakutsete peale särama. Eks näis, kas läheb läbi või mitte… :)

Meil oli külaliseks Piret Sepp Tallinna kojast, kes jagas meiega oma mõtteid seoses kandideerimisega JCI Estonia VP Internationaliks.
Väga huvitav oli taas inimeste muljetamise ring, kus kõik rääkisid oma suvemuljetest ja põnevatest kogemustest. Kõige huvitavamaks valisimegi Pireti mägede vallutamise kogemuse:)


Muljetas Siki

Neljapäev, 17. september 2009

Olavi Tammemäe filmiõhtu- Malaisia, 15.09.2009

15. Septembril toimus meie koja senaatori Olavi Tammemäe filmiõhtu, järjekorras juba teine. Teemaks oli seekord Malaisia. Sel eksootilisel ja huvitaval maal käis Olavi selle aasta veebruaris- rännates nii Indo-Hiina poolsaarel, kui ka Borneol.

Meelde jäid Olavi lood madudest, orangutangidest ja eelkõige muidugi ninaahvist. See viimane olevat päris isevärki tegelane. Isastel on üsna suur nina ja suur kõht ees nagu trumm, sest nad söövad puulehti ja kõhus toimub käärimine... Muidugi tekitas ka elevust ninaahvide haaremi pidamise viis, emasahvide nina kirtsutamise põhjused ja "ääreltkrabajad poissmehed" :-)

Ka orangutangide graatsiline liikumine mööda puuoksi ja ronimisteid ning "tõeline ahviarmastus".


Lisaks rääkis Olavi põnevaid lugusid rännakutest mägdesse ja mangroovimetsadesse. Tal õnnestus näha ka haruldase Rafeesia nimelise lille õitsemist, mis õitseb iga 7 a. tagant vaid mõned päevad ning mille õie diameeter võib olla kuni 1m.

Olavi sattus ka pärismaalaste juurde külla, kes elasid küll viisakalt onnides, kuid elatusid siiski ainult korilusest. Selline rändrahvas, kes iga paari aasta tagant uude kohta kolib, kui endistest kohast enam midagi loodusest võtta ei ole. Õnneks pidi aga loodus taastuma seal õige ruttu...

Kui film lõppes, ei tahtnud rahvas veel lahkuda ja nii vesteldi õhtuhämaras sellest huvitavast maast veel ja veel...
Oli jälle üks tore õhtu!
Tahksin lõpetuseks jällegi tänada kahte Olavit- ühte kes reisil käis ja meiega oma muljeid jagas ja teist, kes selle põneva ürituse organiseeris ja meid EAS-i ruumides võõrustas! Loodetavsti tuleb järgmine filmiõtu juba üsna pea ja vaatluse alla võtaks sedakorda siis juba Hiina :-)

Muljetas Ando

Teisipäev, 1. september 2009

JCI Rannavolle 2009, 30. augustil

Augustikuu viimasel pühapäeval, peeti TTÜ rannavolleplatsil JCI Rannavolle 2009. Kokku osales 9 tiimi ning mängiti kahes alagrupis- kus grupi sees mängisid kõik-kõigiga.

Ilm oli vahelduv- sai nii päikest, kui ka ladisevat vihma. Meie koda oli välja pannud koguni 2 tiimi: Toompea I, koosseisus: Raul, Peeter ja 2 Annikat ning Toompea II, koosseisus: Kaido, Rain ja Piret.

Esimesed mängud olid päris vahvad- võidupunktid muudkui tulid :-), hiljem aga sattusime vist vastamisi ka veidi rohkem harjutanud võistkondadega ja nii sigines meile sekka ka mõni kaotus.



Mängude lõpptulemus kujunes järgmiseks:

I JCI Tallinn I
II JCI Rapla
III JCI Tallinn II
...
V JCI Toompea I
...
VII JCI Toompea II


Pealtvaatajana võin kinnitada, et igal juhul tegid meie koja mõlemad tiimid hea võistluse, hoolimata sellest, et kokkumängu varem treeninud ei olnud!

Siinkohal veel minu tänud nii meie koja tublidele võistlejatele kui ka rannavolle organisaatoritele Tarmole ja Martinile Tallinna kojast.

Oli vahva võistlus!

Muljetas Ando