JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Märts SDG 5 - Sooline võrdõiguslikkus

SDG-de Kalender Jätkame jaanuaris alguse saanud JCI SDG-de kalendriga, mis põhineb UN SDGs Planning Calendar`il. Märtsikuus on möödunud rahvusvahelise naistepäeva valguses fookuses säästliku arengu eesmärk nr 5 - SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel.    Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas, majanduses ja avaliku elu otsuste langetamises. Naistele ning tütarlastele tuleb tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus. ÜRO aruande kohaselt esineb soolist ebavõrdsust nii arenguriikides kui ka arenenud riikides. Väga levinud on vägivald naiste vastu, sh seksuaalne vägivald. On riike, kus naistel ja tütarlastel puuduvad elementaarsed õigused ning võimalus haridust saada, võimuorganeid valida, tööl käia jne. Eesti säästva arengu strateegia soolist võrdõiguslikkust otseselt ei käsitle, kuid 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille eesmärk on tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Aastal 2016 kiitis valitsus heaks „Heaolu arengukava“, mille neljas alaeesmärk ütleb, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ning vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Üleilmne eesmärk „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“ on Eestis seotud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ning tütarlaste mõjuvõimu suurendamise järgmiste näitajatega: 1. SOOLINE PALGALÕHE Soolist palgalõhet väljendatakse mees- ja naistöötajate keskmise brutotunnipalga erinevusega protsentides. Selleks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud väärtus jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga. Soolise palgalõhe põhjal arvutatakse keskmine brutotunnipalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta. Eesti kohta arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted, asutused ja tegevusalad. Tegevusaladest on sooline palgalõhe suurim finants- ja kindlustustegevuses (viimase viie aasta keskmine 37,2%), mäetööstuses (31,9%), kaubanduses (31,0%) ja töötlevas tööstuses (29,5%). Kõige väiksem on nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus olnud viimastel aastatel veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (9,7%), veonduses ja laonduses (3,3%) ning muudes teenindavates tegevustes (14,3%). 2016. aastal oli Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim – 25,3%, nii on see olnud juba viimased kümme aastat (võrreldavad andmed alates 2007. aastast). Euroopa Liidu keskmine on samal ajal püsinud suhteliselt stabiilselt vahemikus 16–17%. Keskmisest suurem oli palgalõhe Tšehhis (21,6–22,6%), Saksamaal (21,5–22,7%) ja Austrias (20,0–24,0%). Väikseim aga Itaalias, Luksemburgis ja Poolas, kus keskmine palgalõhe jäi vahemikku 5,4–6,6%. 2. NAISED JUHTIVATEL KOHTADEL Eestis oli 2016. aasta andmete järgi sooline palgalõhe 25% ehk Euroopa Liidu suurim. See näitab, et mehed teenivad naistest rohkem. Kui vaadata olukorda ametipositsiooni kaupa, siis palgauuringust lähtudes on suurim sissetulek juhipositsioonil olevail töötajail. Seega võib naisjuhtide osatähtsust pidada üheks soolise palgalõhe olulisemaks teguriks. 2017. aasta andmetel oli Eestis ligikaudu 30 800 naisjuhti (10% naistöötajatest), seevastu meesjuhte oli 18 400 võrra rohkem ehk hinnanguliselt 49 200 (15% meestöötajatest). Naisjuhtide osatähtsus on aasta taguse ajaga võrreldes jäänud samale tasemele. 2017. aasta andmete järgi oli pea iga neljas juht kümnest naine. Rohkem on naisjuhte vanemaealiste seas: kui 20–49-aastaste naisjuhtide osatähtsus oli 36%, siis 50–74-aastaste naiste hulgas oli sama näitaja 43%. Eripära võib olla tingitud vanemaealiste naiste suuremast töökogemusest, mis võib viidata asjaolule, et töökogemust võetakse naisjuhtide puhul rohkem arvesse kui meeste puhul. 3. NAISTE JA MEESTE AJAKASUTUS Naiste ja meeste ajakasutuse erisust mõõdetakse soolise võrdõiguslikkuse ajavaldkonna indeksiga. Hinnatakse soolist ebavõrdsust ajakasutuses, mõõtes naiste ja meeste hoolduskohustuste jagunemist ehk kui palju osaletakse laste, vanemaealiste ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel, samuti vaadatakse toidu valmistamisele ja majapidamistöödele kulutatud aega. Mõõdetakse ka ühiskondliku tegevusega hõlmatust ehk kui paljud naised ja mehed osalevad koduvälises spordi-, kultuuri- ja vaba aja tegevuses ning kui palju tegeletakse vabatahtliku töö ja heategevusega. Eesti aja valdkonna indeks oli EIGE 2017. aasta aruande järgi 2015. aastal 74,7 punkti 100-st, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikide hulgas 5. kohal. 2015. aastal oli Euroopa Liidu keskmine aja valdkonna indeks 65,7 punkti 100-st, mis on Eesti vastavast näitajast 9 punkti võrra vähem. Euroopa Liidu näitaja ei ole aga kümne aasta jooksul eriti muutunud (66,7 punkti 2005. aastal). Aja valdkonna indeksi väärtus on Euroopa Liidu riikidest kõrgeim Rootsis, kus see oli 2015. aastal 90,1 punkti 100-st, järgnes Holland (83,9 punkti) ning Taani (83,1 punkti). Kõige madalam oli näitaja väärtus aga Bulgaarias (42,7 punkti), Kreekas (44,7 punkti) ja Slovakkias (46,3 punkti). Hoolduskohustuste alamvaldkonna indeks oli 2015. aastal 85,9 punkti 100-st ja sellega oli Eesti Euroopa Liidu riikide seas 4. kohal. Alamvaldkonna indeksi paranemist on mõjutanud see, et märgatavalt on vähenenud nende meeste ja naiste osatähtsuse erinevus, kes hoolitsevad iga päev laste või teiste pereliikmete eest. Kodutöödele kulub aga endiselt naistel meestest tunduvalt enam aega, kuigi toiduvalmistamise ja majapidamistöödega iga päev hõivatud elanike osatähtsus on 10 aasta võrdluses vähenenud. Ühiskondlikus tegevuses osalemise alamvaldkonna indeksi väärtus oli 2015. aastal 65 punkti 100-st ja sellega oli Eesti 2015. aastal Euroopa Liidu riikide hulgas 8. kohal. See tähendab, et 2015. aastal osales naisi meestest mõnevõrra rohkem vabatahtlikus töös ja heategevuses. Samal ajal spordivad ning osalevad kultuuri ja muus vabaajategevuses naised vähem kui mehed. Allikas: Statistikaamet.  ÜRO uus uuring näitab, et hoolimata aastakümnete jooksul tehtud edusammudest, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse lõhe kaotamisesel, on ligi 90 protsendil meestest ja naistest, naiste suhtes mingisugune kallutatus. Sooliste sotsiaalsete normide indeks (GSNI) mõõdab, kuidas sotsiaalsed veendumused takistavad soolist võrdõiguslikkust sellistes valdkondades nagu poliitika, töö ja haridus, ning sisaldab andmeid 75 riigi kohta, hõlmates üle 80 protsendi maailma elanikkonnast. Indeksi kohaselt tunnevad umbes pooled maailma meestest ja naistest, et mehed on paremad poliitilised juhtid. Üle 40 protsendi arvab, et mehed on paremad ettevõtete juhid ja et meestel on rohkem õigust tööle, kui töökohti on vähe. 28 protsenti  vastanuist leiab, et mehel on õigustatud oma naist peksta. Samuti sisaldab uuring ka GSNI suundumusi 31 riigis, mis moodustab 59 protsenti kogu maailma elanikkonnast. Trendid näitavad, et kuigi mõnes riigis on olukord paranenud, näib, et teistes on hoiak viimastel aastatel halvenenud, mis näitab, et edusamme ei saa pidada enesestmõistetavaks. Kuid miks peaks sooline võrdõiguslikkus minu jaoks oluline olema? Sõltumata riigist, kus sa elad, on sooline võrdõiguslikkus fundamentaalne inimõigus. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kriitilise tähtsusega. Naistele ja tüdrukutele võrdse juurdepääsu tagamine haridusele, tervishoiule, inimväärsele tööle ja esindatus poliitilistes ja majanduslikes otsustusprotsessides soodustab jätkusuutlikku majandust ning on kasulik ühiskonnale ja kogu inimkonnale. Uued õiguslikud raamistikud, mis käsitlevad naiste võrdõiguslikkust töökohal ja naistele suunatud kahjulike kultuuriliste tavade likvideerimist, vajavad soolise diskrimineerimise lõpetamiseks, veel rakendamist paljudes maailma riikides .   Mida saaksime nende probleemide lahendamiseks teha?   Võimalusi on palju, naise või tüdrukuna, saate toetada oma naissoost koolikaaslastel jääda kooli/edasi õppida ja võidelda oma õiguse eest kasutada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid. Võite välja astuda eelarvamuste ja alateadlike kallutuste vastu, mis moodustavad tahtmatu ja sageli nähtamatu barjääri võrdsete võimaluste tagamisel. Mehena saate kaasa aidata saavutada naiste ja tüdrukute soolise võrdõiguslikkust tervislike, lugupidavate suhete loomisega. Saate toetada või algatada hariduskampaaniaid, et ohjeldada selliseid kultuuritavasid nagu naiste suguelundite moonutamine või muuta seadusi, mis piiravad naiste ja tüdrukute õigusi ning takistavad neid kogu potentsiaali kasutamast. ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.  ZERO-WASTE FASHION Riiete valmistamine mõjutab kliimamuutusi tohutult. Tekstiilitööstus annab umbes 10% kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest - vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile (UNFCCC) kulutab see rohkem energiat kui lennundus ja laevandus. Rõivatööstuse mõju ei piirdu ainult süsiniku heitkogustega maailmas. Samuti toodetakse seal umbes 20% kogu maailmas tekkivast reoveest. 85% tekstiilist satub prügilatesse või põletatakse, kui tegelikult enamikku neist materjalidest saaks taaskasutada. ActNow kampaania kutsub  üles inimesi kogu maailmas andma oma individuaalset panust jäätmevaba moetööstuse saavutamiseks ning kliimamuutustega võitlemiseks. Väljakutse: andke oma vanadele riietele uus ilme ja jagage oma loomingut sotsiaalmeedias, kasutades #ActNow.   Tegutse kohe!