Kevad-talvine matk Aegviidust Jänedale, 15.02.20

Tükk aega on möödas ja polegi vahepeal loodusesse saanud… et seda viga parandada, sai ette võetud jalutuskäik Aegviidust Jänedale. Õige matkaja kasutab võimalusel ühistransporti ja nii algaski meie matk laupäeva hommikul Balti jaamas. Sõitsime rongiga Aegviitu, kus meid juba ootas Erik, koos Alaska malamuudiga. Ilmateade oli veidi kahtlane, lubades tugevat tuult ja õhtupoole ka vihma-lörtsi. Etteruttavalt võib aga öelda, et metsas polnud tuult peaaegu üldse tunda ja mingit vihma me matka jooksul kaela ei saanud.

Esimene lühike peatus oli Nikerjärve telkimisalal, kus ootasime järgi Kerti, kes veidi hilines. 2 a. tagasi toimus just siin platsil EV 100 raames matkaliste kokkutulek, kus meiegi osa võtsime (http://jcitoompea.blogspot.com/2018/09/matk-umber-paunkula-veehoidla-25082018.html). Selleks ajaks püstitatud puust sild ja pingid olid kenasti alles.

Jätkasime kõndi Nelijärve suunas- ikka ühest künkast üles ja järgmisest alla. Maa oli veidi külmunud, mis oli päris tore- me ei pidanud seega poris pläterdama. Ka Nelijärve järved olid kenasti jääkooriku all ja julgemad said ka selle talve esimese „jäälkõnni“ tehtud :-)

Nelijärvel kinnitasime keha ja tõttasime mööda rada edasi. Meil oli küll ka kaart, kuid hoopis ahvatlevam oli liikuda mööda puudele joonsitatud rohe/valgeid märke. Hiljem selgus, et see oli kohalik matkarada, mis hoopis Siniallikatele viis. Meile see suund just väge ei sobinud ja võtsime kompasi järgi kursi otse läbi metsa lõunasse, et õigele rajalae tagasi jõuda. Kert jagas taskust soovijatele kuivatatud kibuvitsamarju nosida ja tegi meile läbi metsa teed.

Õige pea olime õigel rajal tagasi ja peagi tatsasime Kalijärve ääres külmunud rannaliival. Keegi oli kinnitanud köie kahe puu vahele, millega suvel vettehüppeid harrastada. Tahtsime seda kätte saada ja sellega jää kohal veidi kiikuda, kuid köie alumine ots oli jääs kinni ja see jäigi vaid mõtteks... selleks korraks.

Siit oli Jäneda keskusesse juba kiviga visata.  Peagi silmasime puude vahel endise Jäneda Sovhoostehnikumi valgeid hooneid (tegutses 1918- 1992). Täitsa vahva arhitektuur!  Mõnda ega tegutses siin Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus ja Maamajanduse Infokeskus. Kahjuks tundus kogu see kompleks praegu kuidagi tühjana… loodetavasti leitakse talle mingi funktsioon, sest koht ja maja on iseenesest ilusad.

Tegime tiiru ümber Jäneda lossi ning maabusime lõpuks Musta Täku tallis. Soe supp kosutas siin hästi.

Rong aga ei oota ja mõne aja pärast võtsime ennast kokku, et taha viimane jupp- 2km Jäneda rongipetusesse. Hakkas sadama lund. Peagi jõudis meile järgi Erik, kes oli vahepeal Aegviidus oma autol järgi käinud ja jalutas nüüd koos meiega jaama. Veel viimased fotod ja rongis me olimegi!

Et aga matk ilma saunata on poolik, siis kutsus Krista meid enda juurde sauna. Saunalaval tulevad teatavasti igasugu huvitavad mõtted.. ja üks neist oli- järgmisel päeval talisuplus Pirital. Mõeldud- tehtud :-)

Muljetas: Ando
Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72157713128496631