SDG 11 - JÀtkusuutlikud linnad ja asumid eesmÀrk Eestis - Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks ja sÀÀstvaks. Eesti sÀÀstva arengu strateegia rÔhutab vajadust arendada linnakeskkond vÀlja mitmekesise ja atraktiivsena ning inimsÔbralikuna. EesmÀrki hinnatakse 6 jÀrgneva nÀitaja abil:
1. Vaimne ja materiaalne pĂ€randkultuur/vaimse ja materiaalse kultuuripĂ€randi sĂ€ilimine. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismĂ€lestiste osakaal. EhitismĂ€lestised on valdavalt mĂ”isate hooned ja pargid, pĂŒhakojad ja elamud, samuti haldushooned, kindlustusarhitektuur, koolimajad, teatrimajad, raudteehooned, tööstusehitised ning maamĂ€rgid tuulikutest tuletornideni. Eesti kultuuripĂ€randi olukord nĂ€itab eesti kultuuri jĂ€tkusuutlikkust ja ĂŒhiskonna teadlikkust kultuuripĂ€randi vÀÀrtustest. Eesti kultuuriloo mĂ€lestised on osa Euroopa kultuurimĂ€lestistest ja nende sĂ€ilitamine on oluline mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ja maailma kultuuri kontekstis. EhitismĂ€lestiste hea seisukord tagab riigi ainelise kultuuripĂ€randi pĂŒsimise ja ajaloolise mĂ€lu edasikandumise.
2. Linnades toimunud liiklusÔnnetuste tagajÀrjel vigastatute ja hukkunute arv. LiiklusÔnnetused Eesti neljas suuremas linnas moodustavad ligikaudu poole kÔikidest liiklusÔnnetustest. Alates 2013.astast ei ole kannatanuga liiklusÔnnetuste arv mÀrgatavalt muutunud: keskmiselt on see olnud 1400. Aastal 2017 juhtus kannatanuga liiklusÔnnetusi Eestis 1406 ehk 107 Ônnetust 100 000 elaniku kohta. KÔige rohkem liiklusÔnnetusi oli Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Enim liiklusÔnnetusi 100 000 elaniku kohta oli VÔrumaal (146), Saaremaal (132) ja Harjumaal (119).
3. Peenosakesed PM10 ja PM2,5 vĂ€lisĂ”hus Peenosakeste (PM₁₀, sealhulgas PM2,5) heite nĂ€itaja vĂ€ljendab nende aastast heitkogust. Peenosakesed on kompleksne segu eri koostisega vĂ€ga vĂ€ikestest tahketest osakestest ja piiskadest, mille diameeter on alla 10 mikromeetri (PM10), ĂŒlipeenosakesed on peenosakeste fraktsioon, mille diameeter jÀÀb alla 2,5 mikromeetri (PM2,5). Peenosakesed pĂ€rinevad eeskĂ€tt pinnasest, teekattest ja tööstusettevĂ”tetest. Ălipeenosakeste peamised allikad on sĂ”idukite heitgaasid, pĂ”lemine ja keemilised reaktsioonid atmosfÀÀris. Peenosakesed vĂ€lisĂ”hus pĂ”hjustavad hingamisteede ning sĂŒdame ja veresoonkonna haigusi ning vĂ€hendavad keskmist oodatavat eluiga. Peenosakeste (PM10) sisaldust linnaĂ”hus seiratakse Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-JĂ€rvel. Seire andmed nĂ€itavad, et viimastel aastatel on peenosakeste sisaldus Eesti suuremate linnade Ă”hus vĂ€henenud.
4. Rohealad linnades Rohealade nÀitaja vÀljendab nende inimeste osatÀhtsust, kellel on tiheasustusega aladel (rahvaarv kuni 5000) vÀga hea ligipÀÀs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, pÔÔsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vÀhemalt 0,5 ha. VÀga hea ligipÀÀs tÀhendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast. Aastal 2017 oli vÀga hea ligipÀÀs rohealadele 790 900 inimesel ehk ligikaudu 90%-l inimestest, kes elavad tiheasustusega aladel. Praegu saab Eesti andmeid kÔrvutada vaid Rootsi omadega, sest need on vÔrreldavad. Rootsis oli tiheasustusega alade elanikest 92%-l vÀga hea ligipÀÀs rohealadele.
5. Rahulolu eluruumide seisundiga Rahulolu eluruumide seisundiga vĂ€ljendab eluruumiga seotud ootusi, soove ja vajadusi ning sellest tulenevat rahulolu. NĂ€itajat vĂ€ljendatakse oma eluruumi seisundiga rahul olevate leibkondade protsendina kĂ”igist leibkondadest. NĂ€itaja arvvÀÀrtus saadakse, hinnates eluruumi tehnilise seisukorra vastavust ĂŒhiskondlikele ootustele ja standarditele. Arvesse vĂ”etakse eluruumi valmimisaega, tubade arvu leibkonnaliikme kohta, eluruumi seisundit (kas katus laseb lĂ€bi, kas seinad, pĂ”rand vĂ”i vundament on rĂ”sked, kas eluruumis on liiga hĂ€mar, kas eluruumi kostab mĂŒra) ning kuritegevust ja saastet eluruumi ĂŒmbruses. Rahulolu hindamisel eeldatakse, et mida paremas seisukorras on ruum, seda suurem on elaniku rahulolu. Suurema rahulolu tagab eluruumi hilisem valmimisaeg, suurem tubade arv jne.
6. Ăhistranspordiga, jalgrattaga vĂ”i jalgsi tööl kĂ€ijate osakaal Ăhistranspordi kasutamine, jalgrattaga sĂ”itmine ja jala kĂ€imine aitab sÀÀsta energiat ning vĂ€hendada heitmeid, mis tekivad transpordi tĂ”ttu. Samuti peegeldab nende liikumisviiside kasutajate suur hulk sÀÀstliku transpordipoliitika rakendamise edukust, hĂ€sti toimivat ĂŒhistranspordisĂŒsteemi ja kergliiklusteede lisandumist. Viimase 17 aastaga on ĂŒhistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl kĂ€ivate inimeste osatĂ€htsus veerandi vĂ”rra vĂ€henenud peaaegu igal aastal. Aastal 2000. oli kĂ”nealune nĂ€itaja 64%, kuid 2017. aastaks oli see vĂ€henenud 39%-ni, sest suurenenud on nende inimeste arv, kes kasutavad iga pĂ€ev tööl kĂ€imiseks isiklikku vĂ”i ametiautot, s.t suureneb autostumine. See on probleem ka paljudes teistes riikides.
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar