JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Veebruar. SDG 11 - Jätkusuutlikud linnad ja asumid

SDG-de Kalender

Jätkame jaanuaris alguse saanud JCI SDG-de kalendriga, mis põhineb UN SDGs Planning Calendar`il. Veebruarikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 11 - JÄTKUSUUTLIKUD LINNAD JA ASUMID. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel.

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus. Tähtis on linnaelanikele tagada juurdepääs avalikele rohealadele ja muule avalikule ruumile. ÜRO aruande kohaselt on maailmas viimastel kümnenditel toimunud laiaulatuslik linnastumine. Aastal 2015 elas linnades neli miljardit inimest (54% maailma rahvastikust), aastaks 2030 prognoositakse, et linnaelanike arv suureneb viie miljardini. Kiire linnastumine on toonud kaasa väljakutseid, millega valitsused silmitsi seisavad, näiteks slummistumise kasv, õhukvaliteedi halvenemine, surve linna taristule ja teenustele, linna äärealade planeerimata hõivamine jms. Linnade hoogsa laienemisega väheneb nende suutlikkus pakkuda elanikele samas tempos põhiteenuseid (jäätmekorraldus, joogivesi ja kanalisatsioon).

SDG 11 - Jätkusuutlikud linnad ja asumid eesmärk Eestis - Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks ja säästvaks. Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust arendada linnakeskkond välja mitmekesise ja atraktiivsena ning inimsõbralikuna. Eesmärki hinnatakse 6 järgneva näitaja abil: 1. Vaimne ja materiaalne pärandkultuur/vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimine. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal.  Ehitismälestised on valdavalt mõisate hooned ja pargid, pühakojad ja elamud, samuti haldushooned, kindlustusarhitektuur, koolimajad, teatrimajad, raudteehooned, tööstusehitised ning maamärgid tuulikutest tuletornideni. Eesti kultuuripärandi olukord näitab eesti kultuuri jätkusuutlikkust ja ühiskonna teadlikkust kultuuripärandi väärtustest. Eesti kultuuriloo mälestised on osa Euroopa kultuurimälestistest ja nende säilitamine on oluline mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ja maailma kultuuri kontekstis. Ehitismälestiste hea seisukord tagab riigi ainelise kultuuripärandi püsimise ja ajaloolise mälu edasikandumise. 2. Linnades toimunud liiklusõnnetuste tagajärjel vigastatute ja hukkunute arv. Liiklusõnnetused Eesti neljas suuremas linnas moodustavad ligikaudu poole kõikidest liiklusõnnetustest. Alates 2013.astast ei ole kannatanuga liiklusõnnetuste arv märgatavalt muutunud: keskmiselt on see olnud 1400. Aastal 2017 juhtus kannatanuga liiklusõnnetusi Eestis 1406 ehk 107 õnnetust 100 000 elaniku kohta. Kõige rohkem liiklusõnnetusi oli Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Enim liiklusõnnetusi 100 000 elaniku kohta oli Võrumaal (146), Saaremaal (132) ja Harjumaal (119).   3. Peenosakesed PM10 ja PM2,5 välisõhus Peenosakeste (PM₁₀, sealhulgas PM2,5) heite näitaja väljendab nende aastast heitkogust. Peenosakesed on kompleksne segu eri koostisega väga väikestest tahketest osakestest ja piiskadest, mille diameeter on alla 10 mikromeetri (PM10), ülipeenosakesed on peenosakeste fraktsioon, mille diameeter jääb alla 2,5 mikromeetri (PM2,5). Peenosakesed pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. Ülipeenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, põlemine ja keemilised reaktsioonid atmosfääris. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Peenosakeste (PM10) sisaldust linnaõhus seiratakse Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Seire andmed näitavad, et viimastel aastatel on peenosakeste sisaldus Eesti suuremate linnade õhus vähenenud.   4. Rohealad linnades Rohealade näitaja väljendab nende inimeste osatähtsust, kellel on tiheasustusega aladel (rahvaarv kuni 5000) väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Väga hea ligipääs tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast. Aastal 2017 oli väga hea ligipääs rohealadele 790 900 inimesel ehk ligikaudu 90%-l inimestest, kes elavad tiheasustusega aladel. Praegu saab Eesti andmeid kõrvutada vaid Rootsi omadega, sest need on võrreldavad. Rootsis oli tiheasustusega alade elanikest 92%-l väga hea ligipääs rohealadele. 5. Rahulolu eluruumide seisundiga Rahulolu eluruumide seisundiga väljendab eluruumiga seotud ootusi, soove ja vajadusi ning sellest tulenevat rahulolu. Näitajat väljendatakse oma eluruumi seisundiga rahul olevate leibkondade protsendina kõigist leibkondadest. Näitaja arvväärtus saadakse, hinnates eluruumi tehnilise seisukorra vastavust ühiskondlikele ootustele ja standarditele. Arvesse võetakse eluruumi valmimisaega, tubade arvu leibkonnaliikme kohta, eluruumi seisundit (kas katus laseb läbi, kas seinad, põrand või vundament on rõsked, kas eluruumis on liiga hämar, kas eluruumi kostab müra) ning kuritegevust ja saastet eluruumi ümbruses. Rahulolu hindamisel eeldatakse, et mida paremas seisukorras on ruum, seda suurem on elaniku rahulolu. Suurema rahulolu tagab eluruumi hilisem valmimisaeg, suurem tubade arv jne.   6. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaal Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ja jala käimine aitab säästa energiat ning vähendada heitmeid, mis tekivad transpordi tõttu. Samuti peegeldab nende liikumisviiside kasutajate suur hulk säästliku transpordipoliitika rakendamise edukust, hästi toimivat ühistranspordisüsteemi ja kergliiklusteede lisandumist. Viimase 17 aastaga on ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl käivate inimeste osatähtsus veerandi võrra vähenenud peaaegu igal aastal. Aastal 2000. oli kõnealune näitaja 64%, kuid 2017. aastaks oli see vähenenud 39%-ni, sest suurenenud on nende inimeste arv, kes kasutavad iga päev tööl käimiseks isiklikku või ametiautot, s.t suureneb autostumine. See on probleem ka paljudes teistes riikides. Allikas: Statistikaamet.  Kuidas Sina saad kaasa aidata eesmärgi saavutamisele?    Tunne aktiivset huvi oma kodukoha juhtimise ja planeerimise üle. Seisa sellise linna/kogukonna eest, mida sa usud, et inimesed vajavad. Loo oma visioon sellest, milline peaks olema heade elamistingimustega jätkusuutlik ümbruskond ning tegutsege selle visiooni nimel. Küsige endalt, kas seal on piisavalt töökohti? Kas teie lapsed saavad ohutult kooli minna? Kas saate öösel perega kartmata jalutada? Kui kaugel on lähim ühistransport? Kas te olete rahul õhukvaliteediga?? Milline on teie kodukoha avalik ruum? Kas teie kodukohas on piisavalt rohealasid? Kõik need faktorid mängivad olulist rolli - paremad tingimused sinu kodukandis omavad olulist mõju sinu elukvaliteedile.  JCI loodud JCI Active Citizen Framework on metoodika jätkusuutlike ja  vajadustepõhiste projektide juhtimiseks, mis loovad kogukondades mõõdetavaid tulemusi. Protsess algab kohalike vajaduste hindamisest, partnerite kaasamisest, ressursside ja tugevuste jagamisest, tegutsemisele suunatud projektide läbiviimisest ning tulemuste jälgimisest ja hindamisest, et tagada käegakatsutav ja tõhus positiivne mõju. Jätkusuutlike linnade ja asumite osas on JCI liikmed üle maailma korraldanud hulganisti projekte. Vaata milliseid projekte on ellu viidud teistes riikides, et parandada elamistingimusi ning tagada jätkusuutlikkus https://jci.cc/en/projects. Eestis on JCI Go-koda teinud projekti linnade rohestamisest, kus Lasnamäele istutati koostööd linnaga puid, et lisada paneelmajade vahele rohelust. ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisega. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju võimalusi, kuidas Sa saad oma igapäevases elus tehes teadlikumaid valikuid - tarbida mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt. Me kõik - ka Sina, saame anda oma panuse! Alustage uute harjumuste proovimist 1 päevaga nädalas - asenda autoga tööle sõitmine bussi, jalgratta või rongi vastu. Miks mitte minna tööle jala - aidates nii kaasa linna keskkonna hoidmisele, annab kõndimine su kehale piisavalt füüsilist koormust, hoides sind vitaalsena. Pühendudes, võite uuest harjumusest nii palju rõõmu tunda, et muuta jätkusuutlik transport iganädalaseks või lausa igapäevaseks harjumuseks. Proovige liiklemiseks loodud erinevaid rakendusi. Kas teie perel on auto, mida te igapäevaselt ei kasuta? Proovi auto jagamist või sõidu jagamist. Lisaks loodussäästvamale eluviisile, aitab see teil vähendada nii raha- kui ajakulu, võimaldades siiski vajadusel liikuda. Seadke naabritega sisse koolitranspordigraafik või õpetage vanemaid lapsi bussiga sõitma. Lähedal asuvasse kooli lubage lastel minna tõukerattaga, jalgrattaga või proovige elektriratast.  LOE LISAKS