🌐 JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Oktoober SDG 16

SDG-de Kalender

JCI SDG-de kalender põhineb UN SDGs Planning Calendar`il, mille kaudu tutvustame ÜRO säästva arengu eesmärke. Augustikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 16 RAHUMEELSED JA KAASAVAD ÜHISKONNAD JA INSTITUTSIOONID. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.  Eesmärgiks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua Kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid. Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal.

 

 

ÜRO tegevuskava 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030 ebaseaduslikke raha- ja relvavooge, tõhustada varastatud varade sissenõudmist ja tagastamist ning võidelda organiseeritud kuritegevusega. Kõikidel tasanditel peaksid olema tõhusad, vastutustundlikud ja ausalt tegutsevad institutsioonid ning otsustuprotsess ennekõike kaasav. 16. eesmärk. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada kõikidele õiguskaitse kättesaadavus ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid 16.1 Vähendada kõikjal oluliselt vägivalda mistahes kujul ja sellega seotud surmade arvu. 16.2 Teha lõpp laste kuritarvitamisele ja ekspluateerimisele, lastega kaubitsemisele ning lastevastasele vägivallale ja laste piinamisele mistahes kujul. 16.3 Propageerida riikide ja rahvusvahelisel tasandil õigusriigi põhimõtet ja tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse. 16.4 Vähendada 2030. aastaks oluliselt ebaseaduslikke raha- ja relvavooge, tõhustada varastatud varade sissenõudmist ja tagastamist ning võidelda mistahes vormis organiseeritud kuritegevusega. 16.5 Vähendada oluliselt korruptsiooni ning altkäemaksude andmist ja võtmist mistahes vormis. 16.6 Luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja ausalt tegutsevad institutsioonid. 16.7 Tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemistasanditel. 16.8 Suurendada ja tugevdada arenguriikide osalemist globaalses valitsemises. 16.9 Anda 2030. aastaks kõikidele inimestele õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas registreerida kõik sünnid. 16.10 Tagada üldsusele juurdepääs teabele ja nende põhivabaduste kaitse kooskõlas riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega. 16.a Suurendada eelkõige arenguriikide asjaomaste riiklike ametiasutuste suutlikkust vältida vägivalda ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega kõikidel tasanditel. 16.b Toetada ja jõustada diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja säästvat arengut käsitlevaid tegevuspoliitikaid.

 

 

Eesti säästva arengu strateegias rõhutatakse turvalisust kui heaolu olulist osa. Üleilmne eesmärk „Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid“ on Eestis seotud korruptsiooni ja inimeste turvalisuse järgmiste näitajatega: • korruptsiooni tajumine; • määratlemata kodakondsus; • kodukoha turvalisus; • vägivallas hukkunud; • vägivalla ohvrid. Eesti elanikud tajuvad korruptsiooni järjest vähem ja Eesti asub korruptsiooni tajumise indeksi skaalal Euroopa Liidu riikide hulgas 11. kohal. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv Eestis on viimase kahekümne aasta jooksul vähenenud 2,3 korda. Ühiskonna turvalisust tajutakse samuti järjest paremana. Eesti elanikud tunnevad end kodu lähipiirkonnas turvalisemalt kui Euroopa Liidus keskmiselt. Sellele aitab kaasa vägivallakuritegude ja ründe tagajärjel hukkunute arvu vähenemine.

 

 

Korruptsiooni tajumine Korruptsiooni tajumise indeks reastab riigid avaliku sektori korruptsiooni tajumise järgi. Indeks kombineerib eri uuringuid, mida teeb Transparency International. Korruptsiooni tajumise indeks reastab riigid sajapunktisel skaalal, kus 0 näitab kõrget tajutud korruptsiooni ja maksimaalse hinde 100 saab riik, mida tajutakse korruptsioonivabana. Näiteks 2017. aasta korruptsiooni tajumise indeksi koostamisel arvestati 12 eri institutsiooni 13 uuringut, mis hindasid korruptsioonitaju kahel viimasel aastal. Uuringutes kasutatakse küsimusi avaliku teenistuse korruptsiooni, riigihangete „teenustasu“ ja avaliku raha omastamise kohta, samuti küsimusi, mis on suunatud avaliku sektori pingutustele korruptsiooniga võitlemisel ja selle tõhususele. Kõige levinuma definitsiooni järgi on korruptsioon ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon usalduse kuritarvitamine. Määratlemata kodakondsus Määratlemata kodakondsusega isik on jäänud oma varasemast kodakondsusest ilma tema kodakondsusjärgse riigi lakkamise tõttu ja ta ei ole realiseerinud võimalust saada mõne järglasriigi kodakondsus. Kõnealuste isikute arvu väljendab määratlemata kodakondsuse näitaja. Määratlemata kodakondsusega isik ei tähenda sama, mis kodakondsuseta isik, sest kodakondsuseta isikutel on võimalus registreerimisega omandada Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kodakondsuseta isikul ei ole ühegi riigi kodakondsust ja tal ei ole ka võimalust seda vabal tahtel saada. Nõukogude Liidu lakkamise tulemusena tekkinud määratlemata kodakondsusega isikuid elab Euroopas peamiselt Eestis ja Lätis. Lätis moodustavad kodakondsuseta isikud 11% kogurahvastikust, kuid Eestis 6%. Määratlemata kodakondsusega isikuid on Lätis kolm korda rohkem kui Eestis, kuigi rahvaarv on seal vaid 1,5 korda suurem. Kõnealuste isikute arv väheneb mõlemas riigis, sest määratlemata kodakondsusega on peamiselt vanemaealine elanikkond. Aastail 2013–2017 vähenes määratlemata kodanike arv Eestis 13% võrra ja Lätis 17% võrra. Veel 2000. aastal oli Eestis 170 349 määratlemata kodakondsusega isikut, kes moodustasid 12,4% kogurahvastikust (REL 2000).1 Järgmiseks rahvaloenduseks oli neid alles poole vähem: 85 961 isikut ja 6,6% kogurahvastikust (REL 2011). Eestis elas 2018. aasta alguses 10 000 määratlemata kodakondsusega isikut vähem kui kuus aastat varem ehk 75 628 määratlemata kodakondsusega isikut ja nende osatähtsus oli 5,7% kogurahvastikust. Kodukoha turvalisus Kodukoha turvalisuse näitaja väljendab, kui suur osa Eesti elanikest peab oma lähipiirkonda turvaliseks.  Elanike turvatunde määramisel ja hinnangu andmisel on võetud arvesse erinevad tegurid: kuritegevuse määr, usaldus siseturvalisuse asutuste vastu, ohu korral tegutsemise teadlikkus.  2017. aastal pidasid oma kodupiirkonda turvaliseks 99% Soome ja 98% Hollandi, Iirimaa ning Portugali elanikest. Madalaima hinnangu lähipiirkonna turvalisusele andsid 2017. aastal Bulgaaria ja Itaalia elanikud, vastavalt 81% ja 84%. Samal ajal oli Eesti vastav näitaja 94%, olles sellega 3 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu riikide keskmisest. Nii nagu Eestiski on ka Euroopa Liidu riikides üldine hinnang vahetu lähipiirkonna turvalisusele paranenud, samamoodi on suurenenud nende elanike osatähtsus, kes peavad kodupiirkonda täiesti turvaliseks. Vägivallas hukkunud Vägivalla tagajärjel hukkunud inimeste näitaja väljendab rahvastiku suremust ründejuhtumite tõttu 100 000 elaniku kohta. Rünne on teise isiku ükskõik mis vahendiga tekitatud vigastus, et teda vigastada või tappa. 2017. aastal oli Eestis 2,2 ründe tagajärjel hukkunud inimest 100 000 elaniku kohta, neist mehi 3,4 ja naisi 1,1. Iseseisvuse taastamise aja kõige traagilisem aasta oli 1994, kui ründe tagajärjel hukkus 29,1 inimest 100 000 elaniku kohta. Edaspidi on kõnealune näitaja mõningate kõikumistega pidevalt vähenenud. 2000. aastal oli Eestis 13,6 ründe tagajärjel hukkunut, mis tähendab, et sealt alates kuni aastani 2017 oli ründe tagajärjel hukkunuid üle 6 korra vähem.  Hoolimata ründe tagajärjel hukkunute arvu vähenemisest Eestis viimastel kümnenditel, on Eesti näitaja Euroopa Liidu omast märkimisväärselt suurem. Euroopa Liidu riikides oli 2015. aasta andmete järgi keskmiselt 0,69 ründe tagajärjel hukkunut 100 000 elaniku kohta, Eestis oli see näitaja 3,64. Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on Eesti 26. kohal. Eestist suurem on kõnealune näitaja vaid Leedus (4,1) ja Lätis (5,1). Vägivalla ohvrid Vägivalla ohvrite näitaja väljendab viimase 12 kuu jooksul vägivallakuriteo ohvriks langenud elanike osatähtsust 15–74-aastaste hulgas. Vägivalla ohvriks langenud inimeste osatähtsuse leidmisel tuginetakse elanikkonna küsitlustele (ohvriuuringutele), millega uuritakse, kas vastaja on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul langenud mõne kuriteo ohvriks. Arvesse võetakse kolme liiki juhtumid: kallaletung, vägivallaga ähvardamine (juhtumid, kus vastaja „tõepoolest kartis“) ja röövimine (vägivalda kasutades võeti või püüti midagi võtta). Kallaletungi ja vägivallaga ähvardamise ohvriks langenute osatähtsus on aastate 2010–2017 küsitlustes enamasti olnud keskmisest suurem alla 30-aastaste seas ja keskmisest märgatavalt väiksem vähemalt 50-aastaste hulgas. Röövimiste ohvriks langenute osatähtsus on samuti enamasti olnud keskmisest suurem alla 30-aastastel, kuid teiste vanuserühmade vahel selgeid erinevusi ei ole olnud. Allikas: Statistikaamet.

 

 

 

Miks peaks rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid Sinu jaoks oluline olema?    Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja rahumeelset, õiglast ja kaasavat ühiskonda. Inimesed peavad kõikjal olema vabad igasugusest vägivalla hirmust. On oluline, et valitsused, kodanikuühiskond ja kogukonnad teevad koostööd kestvate lahenduste leidmiseks - vähendada vägivalda, pakkuda õiglust, võidelda korruptsiooniga ja tagada kaasav osalemine kogu aeg. Tuleb tagada vabadus avaldada oma seisukohti isiklikult ja avalikult. Inimesed peavad saama kaasa rääkida nende elu mõjutavate otsuste langetamisel. Seadusi ja põhimõtteid tuleb rakendada ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Vaidlused tuleb lahendada läbi toimiva õigussüsteemi. Riiklikud ja kohalikud asutused peavad olema aruandekohustuslikud ja peavad olema paigas, et osutada peredele ja kogukondadele põhiteenuseid võrdselt ja ilma altkäemaksuta.   Mida Me saaksime selle jaoks ette võtta?   Tundke tõelist huvi valitsuse tegevuse vastu. Suurendage oma kogukonnas teadlikkust vägivallast ning rahumeelse ja õiglase ühiskonna olulisusest ning tehke kindlaks, kuidas saaksite oma igapäevaelus saavutada säästva arengu eesmärke. Kasutage oma õigust oma valitud ametnike vastutusele võtmiseks. Kasutage oma õigust teabevabadusele ja jagage oma arvamust valitud esindajatega. Ole muutus - edenda kaasatust ja austust erineva tausta, etnilise päritolu, religiooni, soo, seksuaalse sättumuse või erineva arvamusega inimeste suhtes. Üheskoos saame aidata parandada tingimusi väärikaks eluks kõigile.

 

 

ÜRO kliimakampaania ActNow  eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.    Tegutse kohe!