Korruptsiooni
tajumine
Korruptsiooni tajumise indeks reastab riigid avaliku sektori korruptsiooni
tajumise jÀrgi. Indeks kombineerib eri uuringuid, mida teeb Transparency
International. Korruptsiooni tajumise indeks reastab riigid sajapunktisel
skaalal, kus 0 nÀitab kÔrget tajutud korruptsiooni ja maksimaalse hinde 100
saab riik, mida tajutakse korruptsioonivabana.
NĂ€iteks 2017. aasta korruptsiooni tajumise indeksi koostamisel arvestati 12
eri institutsiooni 13 uuringut, mis hindasid korruptsioonitaju kahel
viimasel aastal. Uuringutes kasutatakse kĂŒsimusi avaliku teenistuse
korruptsiooni, riigihangete „teenustasu“ ja avaliku raha omastamise kohta,
samuti kĂŒsimusi, mis on suunatud avaliku sektori pingutustele
korruptsiooniga vÔitlemisel ja selle tÔhususele. KÔige levinuma definitsiooni
jÀrgi on korruptsioon ametikoha vÔi vÔimu kuritarvitamine omakasu
eesmÀrgil. Laiema mÀÀratluse jÀrgi on korruptsioon usalduse
kuritarvitamine.
MÀÀratlemata kodakondsus
MÀÀratlemata kodakondsusega isik on jÀÀnud oma varasemast kodakondsusest
ilma tema kodakondsusjÀrgse riigi lakkamise tÔttu ja ta ei ole
realiseerinud vÔimalust saada mÔne jÀrglasriigi kodakondsus. KÔnealuste
isikute arvu vÀljendab mÀÀratlemata kodakondsuse nÀitaja. MÀÀratlemata
kodakondsusega isik ei tÀhenda sama, mis kodakondsuseta isik, sest
kodakondsuseta isikutel on vÔimalus registreerimisega omandada Vene
Föderatsiooni kodakondsus. Kodakondsuseta isikul ei ole ĂŒhegi riigi
kodakondsust ja tal ei ole ka vÔimalust seda vabal tahtel saada.
NÔukogude Liidu lakkamise tulemusena tekkinud mÀÀratlemata kodakondsusega
isikuid elab Euroopas peamiselt Eestis ja LĂ€tis. LĂ€tis moodustavad
kodakondsuseta isikud 11% kogurahvastikust, kuid Eestis 6%. MÀÀratlemata
kodakondsusega isikuid on LĂ€tis kolm korda rohkem kui Eestis, kuigi
rahvaarv on seal vaid 1,5 korda suurem. KÔnealuste isikute arv vÀheneb
mÔlemas riigis, sest mÀÀratlemata kodakondsusega on peamiselt vanemaealine
elanikkond. Aastail 2013–2017 vĂ€henes mÀÀratlemata kodanike arv Eestis 13%
vÔrra ja LÀtis 17% vÔrra. Veel 2000. aastal oli Eestis 170 349 mÀÀratlemata
kodakondsusega isikut, kes moodustasid 12,4% kogurahvastikust (REL 2000).1
JÀrgmiseks rahvaloenduseks oli neid alles poole vÀhem: 85 961 isikut ja
6,6% kogurahvastikust (REL 2011). Eestis elas 2018. aasta alguses 10 000
mÀÀratlemata kodakondsusega isikut vÀhem kui kuus aastat varem ehk 75 628
mÀÀratlemata kodakondsusega isikut ja nende osatÀhtsus oli 5,7%
kogurahvastikust.
Kodukoha turvalisus
Kodukoha turvalisuse nÀitaja vÀljendab, kui suur osa Eesti elanikest peab
oma lÀhipiirkonda turvaliseks. Elanike turvatunde mÀÀramisel ja
hinnangu andmisel on vÔetud arvesse erinevad tegurid: kuritegevuse mÀÀr,
usaldus siseturvalisuse asutuste vastu, ohu korral tegutsemise
teadlikkus.
2017. aastal pidasid oma kodupiirkonda turvaliseks 99% Soome ja 98%
Hollandi, Iirimaa ning Portugali elanikest. Madalaima hinnangu
lÀhipiirkonna turvalisusele andsid 2017. aastal Bulgaaria ja Itaalia
elanikud, vastavalt 81% ja 84%. Samal ajal oli Eesti vastav nÀitaja 94%,
olles sellega 3 protsendipunkti kÔrgem Euroopa Liidu riikide keskmisest.
Nii nagu Eestiski on ka Euroopa Liidu riikides ĂŒldine hinnang vahetu
lÀhipiirkonna turvalisusele paranenud, samamoodi on suurenenud nende
elanike osatÀhtsus, kes peavad kodupiirkonda tÀiesti turvaliseks.
VĂ€givallas hukkunud
VÀgivalla tagajÀrjel hukkunud inimeste nÀitaja vÀljendab rahvastiku
suremust rĂŒndejuhtumite tĂ”ttu 100 000 elaniku kohta. RĂŒnne on teise isiku
ĂŒkskĂ”ik mis vahendiga tekitatud vigastus, et teda vigastada vĂ”i
tappa. 2017. aastal oli Eestis 2,2 rĂŒnde tagajĂ€rjel hukkunud inimest
100 000 elaniku kohta, neist mehi 3,4 ja naisi 1,1. Iseseisvuse taastamise
aja kĂ”ige traagilisem aasta oli 1994, kui rĂŒnde tagajĂ€rjel hukkus 29,1
inimest 100 000 elaniku kohta. Edaspidi on kÔnealune nÀitaja mÔningate
kĂ”ikumistega pidevalt vĂ€henenud. 2000. aastal oli Eestis 13,6 rĂŒnde
tagajÀrjel hukkunut, mis tÀhendab, et sealt alates kuni aastani 2017 oli
rĂŒnde tagajĂ€rjel hukkunuid ĂŒle 6 korra vĂ€hem.
Hoolimata rĂŒnde tagajĂ€rjel hukkunute arvu vĂ€henemisest Eestis viimastel
kĂŒmnenditel, on Eesti nĂ€itaja Euroopa Liidu omast mĂ€rkimisvÀÀrselt suurem.
Euroopa Liidu riikides oli 2015. aasta andmete jĂ€rgi keskmiselt 0,69 rĂŒnde
tagajÀrjel hukkunut 100 000 elaniku kohta, Eestis oli see nÀitaja 3,64.
Euroopa Liidu teiste riikidega vÔrreldes on Eesti 26. kohal. Eestist suurem
on kÔnealune nÀitaja vaid Leedus (4,1) ja LÀtis (5,1).
VĂ€givalla ohvrid
VÀgivalla ohvrite nÀitaja vÀljendab viimase 12 kuu jooksul vÀgivallakuriteo
ohvriks langenud elanike osatĂ€htsust 15–74-aastaste hulgas. VĂ€givalla
ohvriks langenud inimeste osatÀhtsuse leidmisel tuginetakse elanikkonna
kĂŒsitlustele (ohvriuuringutele), millega uuritakse, kas vastaja on
kĂŒsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul langenud mĂ”ne kuriteo ohvriks. Arvesse
vÔetakse kolme liiki juhtumid: kallaletung, vÀgivallaga Àhvardamine
(juhtumid, kus vastaja „tĂ”epoolest kartis“) ja röövimine (vĂ€givalda
kasutades vĂ”eti vĂ”i pĂŒĂŒti midagi vĂ”tta).
Kallaletungi ja vÀgivallaga Àhvardamise ohvriks langenute osatÀhtsus on
aastate 2010–2017 kĂŒsitlustes enamasti olnud keskmisest suurem alla
30-aastaste seas ja keskmisest mÀrgatavalt vÀiksem vÀhemalt 50-aastaste
hulgas. Röövimiste ohvriks langenute osatÀhtsus on samuti enamasti olnud
keskmisest suurem alla 30-aastastel, kuid teiste vanuserĂŒhmade vahel
selgeid erinevusi ei ole olnud.
Allikas: Statistikaamet.
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar