🌐 JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 August SDG 12 - Säästev tootmine ja tarbimine

SDG-de Kalender

 JCI SDG-de kalender põhineb UN SDGs Planning Calendar`il,mille kaudu tutvustame ÜRO säästva arengu eesmärke. Augustikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 12 SÄÄSTEV TARBIMINE JA TOOTMINE. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ülemaailmne tarbimine ja tootmine - maailmamajanduse liikumapanev jõud, toetub looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamisele viisil, millel on meie planeedile jätkuv hävitav mõju. Viimase sajandi majandusliku ja sotsiaalse arenguga on kaasnenud keskkonna seisundi halvenemine, mis ohustab neid süsteeme, millest sõltub meie edasine areng - tõepoolest ka meie ellujäämine.

  

ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas.

 

12.1 Rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik; tegutsema peavad kõik riigid eesotsas arenenud riikidega, võttes arvesse arenguriikide arengutaset ja võimekust.

12.2 Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine.

12.3 Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tasandil elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra ning vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.

12.4 Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksu ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale.

12.5 Vähendada 2030. aastaks vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega oluliselt jäätmete teket 

12.6 Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema säästvalt ning lisama säästmist käsitlev teave oma aruannetesse. 

12.7 Toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega.

12.8 Tagada 2030. aastaks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist.

12.a Toetada arenguriike, et nad saaksid suurendada oma teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et minna üle säästvale tarbimisele ja tootmisele.

12.b Töötada välja ja rakendada vahendid, mille abil mõõta säästva arengu mõju säästvale turismile, mis loob töökohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.

12.c Kaotada raiskavat tarbimist soodustavad ebatõhusad fossiilsete kütuste toetused, kõrvaldades turumoonutused vastavalt kohalikule olukorrale, kaasa arvatud maksustamise ümberkorraldamine ja olemasolevatest kahjulikest toetustest järk-järguline loobumine vastavalt nende kahjulikule keskkonnamõjule, võttes täielikult arvesse arenguriikide spetsiifilisi vajadusi ja tingimusi ning viies võimalik negatiivne mõju nende arengule miinimumini viisil, mis kõige vähem kahjustab vaeseid ja mõjutatavaid kogukondi

 

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab jäätmetekke vähendamist, jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tähtsust. Üleilmne eesmärk „Tagada säästev tarbimine ja tootmine“ on Eestis seotud jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtu ning hea keskkonnamajandamise järgmiste näitajatega:

 • olmejäätmete ringlussevõtt;

 • jäätmeteke;

 • ohtlike jäätmete taaskasutus;

 • keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine;

 • põlevkivi kaevandamine.

 Tähtis on jäätmeteket vältida, kui aga see pole võimalik, siis on oluline jäätmete teisene kasutamine ehk ringlussevõtt. Eestis on majanduskasvu ja sissetulekute suurenemise tõttu suurenenud ka tarbimine ning sellega seotud olmejäätmete teke kodumajapidamisest, samal ajal on ringlusse võetud olmejäätmete osatähtsus kogu olmejäätmete tekkest suurenenud. Tõhustada on vaja olmejäätmete liigiti kogumist kodumajapidamistes, sest 2016. aastal oli see näitaja üks madalamaid Euroopa Liidus.

 

Kõige problemaatilisem on Eestis ohtlike jäätmete taaskasutus, sest valdava osa sellest moodustab põlevkivielektrijaamade tuhk, mille teiseseid kasutusalasid alles otsitakse. Põlevkivi kaevandamise maht aastas on püsinud 10–16 miljoni tonni juures viimasel kahel kümnendil. Sellise koguse fossiilse loodusvara kaevandamine elaniku kohta on Euroopa Liidu riikide seas suurim.

  Olmejäätmete ringlussevõtt

Olmejäätmete ringlussevõtt on aasta-aastalt suurenenud. 2000. aastal võeti uuesti kasutusse vaid 2% olmejäätmetest, kuid 2016. aastal juba 28%. Euroopa Liidus keskmiselt võeti ringlusesse 46% olmejäätmetest. Kompostimise osatähtsus on väike, moodustades 2016. aastal 3% tekkinud olmejäätmetest.

2016. aastal tekkis Eestis 494 000 tonni olmejäätmeid, sellest veidi üle poole (52%) kodumajapidamistes. Olmejäätmed moodustasid 2% jäätmetekkest. Võrreldes 2004. aastaga on olmejäätmete teke pidevalt vähenenud, kuid kodumajapidamistes jäänud enam-vähem samaks. Vähenemine on toimunud kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud olmejäätmete arvel.

2016. aastal tekkis Eestis ühe elaniku kohta 376 kg olmejäätmeid. See oli üks Euroopa Liidu riikide väiksemaid näitajaid (Euroopa Liidus tekkis elaniku kohta 482 kg olmejäätmeid). Eestist vähem tekkis 2016. aastal olmejäätmeid elaniku kohta vaid Rumeenias (261 kg), Poolas (307 kg), Tšehhis (339 kg) ja Slovakkias (348 kg). Kõige suurem on olmejäätmete teke elaniku kohta Taanis (777 kg), Küprosel (640 kg) ja Saksamaal (627 kg).

 

Jäätmeteke

2016. aastal tekkis Eestis 24,4 miljonit tonni jäätmeid. 83% sellest (20,3 miljonit tonni) moodustasid põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud jäätmed: 10,8 miljonit tonni põlevkivi aherainet; 8,9 miljonit tonni põlevkivituhka ja 0,6 miljonit tonni põlevkivi utmisjäätmeid. 2016. aastal klassifitseerus ligikaudu 40% tekkinud jäätmetest määruse „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ järgi ohtlikuks. Valdav osa ohtlikest jäätmetest tekib põlevkivi põletamisel ja töötlemisel.

Ehitus- ja lammutuspraht domineerib nende jäätmete hulgas, mis ei ole põlevkiviga seotud – 2016. aastal tekkis neid 1,7 miljonit tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete osatähtsus on aastatega suurenenud nende jäätmete hulgas, mis ei ole põlevkiviga seotud. Pakendijäätmete teke 2002. aastaga võrreldes suurenenud peaaegu 20 korda (10 000 tonnist 2002. aastal 189 000 tonnini 2016. aastal). 2016. aastal oli enamik pakendijäätmetest paberi- ja kartongpakendi jäätmed (54 000 tonni). 2016. aastal ladestati üle poole tekkinud jäätmetest prügilatesse (12,9 miljonit tonni); taaskasutati (sh põletati energia tootmiseks) 28,8% tekkinud jäätmetest.

 

Ohtlike jäätmete taaskasutus

2016. aastal tekkis Eestis 9,7 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid. 98% sellest kogusest (kokku 9,5 miljonit tonni) moodustasid põlevkivi kasutamisega seotud ohtlikud jäätmed: 8,9 miljonit tonni põlevkivituhka ja 0,6 miljonit tonni põlevkivi utmisjäätmeid. Ohtlikke jäätmeid, mis ei ole seotud põlevkivi kasutamisega, tekkis 2016. aastal 232 000 tonni, sh 64 000 tonni veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed, 33 000 tonni õli- ja vedelkütuste jäätmeid, 13 000 tonni romusõidukeid. Jäätmekäitlusettevõtetes tekkis 63 500 tonni ohtlikke jäätmeid.

Võrreldes 2002. aastaga on ohtlike jäätmete teke suurenenud 51%. Seejuures on kasvanud peamiselt põlevkivi töötlemisega seotud jäätmete hulk. Samal ajal on aastaid püsinud enam-vähem samal tasemel niisuguste ohtlike jäätmete teke, mis ei ole seotud põlevkiviga.

Enamik ohtlikest jäätmetest ladestati 2016. aastal prügilasse. 2002. aastaga võrreldes suurenes märgatavalt ohtlike jäätmete taaskasutamise osatähtsus (5%-st 19%-ni aastatel 2002–2012). Edasi hakkas see vähenema ja kahanes 2016. aastal järsult 4%-ni.  2014. aastal taaskasutati Euroopa Liidus keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest, sealjuures 27% tekkinud ohtlikest jäätmetest võeti ringlusse ja 6% põletati energiatootmiseks.

Ohtlike jäätmete taaskasutuse osatähtsus on Euroopa Liidu riikides väga erinev. Nii taaskasutati Poolas 89% tekkinud ohtlikest jäätmetest, aga Maltal ei taaskasutatud ohtlikke jäätmeid üldse ning Bulgaarias taaskasutati tekkinud ohtlikest jäätmetest vaid 1%.

 

Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine

Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine on vabatahtlik, see näitab asutuste ja ettevõtete head tahet käituda keskkonnasõbralikult. Keskkonnajuhtimissüsteem on organisatsiooni juhtimissüsteemi osa ja määrab ära keskkonnahoiule suunatud protsessid organisatsioonis. ttele usaldusväärsust ning suurendab konkurentsivõimet. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine aitab ressursse kokku hoida, vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid ja ennetada probleeme. Peale selle aitab see suurendada töötajate keskkonnateadlikkust ja loob soodsama keskkonna innovaatiliste ja jätkusuutlike tööprotsesside kasutuselevõtuks.

Ühiskond liigub üha enam ressursitõhusama majanduse poole ja selle saavutamiseks kasutatakse eri meetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamist. Praeguseks on KKJS-i sertifikaat paljudes tegevusvaldkondades eduka äritegevuse eeltingimus. Eestis sertifitseeriti esimesed ISO 14001 organisatsioonid 1999. aastal, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) uuringu alusel said siis sertifikaadi neli ettevõtet. Sellest alates on keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Eesti organisatsioonides olnud tõusuteel ja 2017. aasta lõpu seisuga on kehtivaid ISO14001 sertifikaate 582.

 

Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi kasutatakse Eestis kütusena elektrienergia tootmisel, aga ka toorainena põlevkiviõli tootmisel. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2016–2030 on põlevkivi kaevandamise piiriks seatud 20 miljonit tonni aastas.

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneb märgatav keskkonnasurve: suur kogus õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitmeid; väga suur kogus jäätmeid, sh ohtlikke (põlevkivituhk ja põlevkivi utmisjäätmed); suur hulk kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavat põhjavett ja suur kogus elektrijaamade jahutusvett. Peale selle tekitab põlevkivi kaevandamine probleemi joogivee kättesaadavusega kaevandamise piirkondades, rikkudes põhjavee kihte.

Põlevkivi kasutamine energeetikas tekitab peale jäätmete ka suure koguse jahutamiseks kasutatud vett, mis omakorda on füüsikaliselt muundunud looduskeskkonnas olevast erinevaks. Kuigi põlevkivist tekkivate saasteainete kogused jäävad Euroopa Liidu riikide hulgas alla keskmise, on põlevkivi põletamisest tekkivate õhuheitmete, veevõtu ja põlevkiviga seotud jäätmete kogus Eestis elaniku kohta üks suuremaid Euroopa Liidus. Seetõttu saastab Eesti üsna palju keskkonda.

 Allikas: Statistikaamet.

   
Miks peaks säästev tarbimine ja tootmine Sinu jaoks oluline olema?

Viimase sajandi majandusliku ja sotsiaalse arenguga on kaasnenud keskkonna seisundi halvenemine, mis ohustab neid süsteeme, millest sõltub meie edasine areng ja ellujäämine. Kui me ei tegutse oma tarbimis- ja tootmisharjumuste muutmise nimel siis põhjustame meie keskkonnale pöördumatut kahju. Näiteks, visatakse ära või rikneb igal aastal umbes kolmandik inimtoiduks toodetavast toidust. Kodumajapidamised tarbivad 29 protsenti kogu maailmas toodetavast energiast, mis omakorda tekitab 21 protsenti maailma süsinikdioksiidi heitkogusest. Veesaaste on samuti pakiline teema, mis vajab jätkusuutlikku lahendust. Me saastame vett kiiremini, kui loodus suudab jõgede ja järvede vett taaskasutada ja puhastada.

 
Mida Me saaksime selle jaoks ette võtta?

 

Selleks, et vähendada jäätmete hulka, mõelge läbi, mida te ostate ning eelistage võimalusel jätkusuutlikku varianti. Jäätmete kogust saab vähendada mitmel viisil, alustades sellest, et te ei viska toitu ära kuni plastiku tarbimise vähendamiseni. Plastiku tarbimine on üks peamisi ookeani saasteaineid. Korduvkasutatava koti kaasaskandmine, kilekoti kasutamisest keeldumine ja plastpudelite taaskasutamine on head viisid, kuidas iga päev oma panus anda selle eesmärgi eest.

Samuti on väga suureks abiks teadlike ostude tegemine ning meie seniste tarbimisharjumuste muutmine. Näiteks on täna tekstiilitööstus põllumajanduse järel suuruselt teine puhta vee saastaja ning paljud moeettevõtted kasutavad ära arengumaade tekstiilitöötajaid. Teie saate seda muuta, kui ostate jätkusuutlikelt ja kohalikelt tootjatel. Samuti saate avaldada survet ettevõtjatele säästvate tavade kasutuselevõtuks.

  

ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kas sa tead, et ühe tonni paberi taaskasutamine säästab keskmiselt: 17 puud, 26500 liitrit vett 476 liitrit naftat 4000 kw elektrienergiat?

Selleks, et tekkinud jäätmeid saaks ümber töödelda ja taaskasutada tuleb aga erinevad materjalid eraldi sorteerida. Sorteerimise tähtsaim reegel – jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast ongi oluline, et paneksite juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi kogumisvahenditesse, sest nii saab enamuse suunata taaskasutusse ja sinu panus keskkonda on suurem. Anna oma panus taaskasutusse juba täna ja hakka sorteerima!

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

JCI Estonias on läbi viidud mitmeid edukaid taaskasutust ja  jätkusuutlikkust propageerivaid projekte. Suurmiad neist on: "Ära joo Plasti! Sina vastutad" kampaania, nõude kogumiskampaania "Nõukoda" ja "Kompostiljon".

 

Tegutse kohe!

 LOE LISAKS

 

Copyright © 2020 MTÜ JCI Toompea All rights reserved.