kolmapäev, 19. august 2020

ūüĆź JCI SDG-de Kalender 2020 ūüĆź August SDG 12 - S√§√§stev tootmine ja tarbimine



SDG-de Kalender

 JCI SDG-de kalender p√Ķhineb UN SDGs Planning Calendar`il,mille kaudu tutvustame √úRO s√§√§stva arengu eesm√§rke. Augustikuus on fookuses s√§√§stliku arengu eesm√§rk nr 12 S√Ą√ĄSTEV TARBIMINE JA TOOTMINE. S√§√§stva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud √∂koloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

√úlemaailmne tarbimine ja tootmine - maailmamajanduse liikumapanev j√Ķud, toetub looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamisele viisil, millel on meie planeedile j√§tkuv h√§vitav m√Ķju. Viimase sajandi majandusliku ja sotsiaalse arenguga on kaasnenud keskkonna seisundi halvenemine, mis ohustab neid s√ľsteeme, millest s√Ķltub meie edasine areng - t√Ķepoolest ka meie elluj√§√§mine.

  

√úRO tegevuskava 2030 on seadnud √ľleilmse eesm√§rgi rakendada s√§√§stva tarbimise ja tootmise programmide k√ľmneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade s√§√§stev majandamine ja t√Ķhus kasutamine. T√§htis on v√§hendada toiduj√§√§tmeid poole v√Ķrra, samuti tuleb v√§hendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas.

 

12.1 Rakendada s√§√§stva tarbimise ja tootmise programmide k√ľmneaastane raamistik; tegutsema peavad k√Ķik riigid eesotsas arenenud riikidega, v√Ķttes arvesse arenguriikide arengutaset ja v√Ķimekust.

12.2 Saavutada 2030. aastaks loodusvarade s√§√§stev majandamine ja t√Ķhus kasutamine.

12.3 V√§hendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tasandil elaniku kohta tekkivaid toiduj√§√§tmeid poole v√Ķrra ning v√§hendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusj√§rgsed kaod.

12.4 Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja k√Ķikide j√§√§tmete keskkonnaohutu k√§itlemine koosk√Ķlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende eluts√ľkli jooksu ning v√§hendada oluliselt nende sattumist √Ķhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne m√Ķju inimtervisele ja keskkonnale.

12.5 V√§hendada 2030. aastaks v√§ltimise, v√§hendamise, ringlussev√Ķtu ja taaskasutamisega oluliselt j√§√§tmete teket 

12.6 Stimuleerida ettev√Ķtteid, eelk√Ķige suurettev√Ķtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema s√§√§stvalt ning lisama s√§√§stmist k√§sitlev teave oma aruannetesse. 

12.7 Toetada s√§√§stvaid riigihankeid koosk√Ķlas riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega.

12.8 Tagada 2030. aastaks, et k√Ķik inimesed on informeeritud ja teadlikud s√§√§stvast arengust ning loodusega koosk√Ķlas olevast eluviisist.

12.a Toetada arenguriike, et nad saaksid suurendada oma teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et minna √ľle s√§√§stvale tarbimisele ja tootmisele.

12.b T√∂√∂tada v√§lja ja rakendada vahendid, mille abil m√Ķ√Ķta s√§√§stva arengu m√Ķju s√§√§stvale turismile, mis loob t√∂√∂kohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.

12.c Kaotada raiskavat tarbimist soodustavad ebat√Ķhusad fossiilsete k√ľtuste toetused, k√Ķrvaldades turumoonutused vastavalt kohalikule olukorrale, kaasa arvatud maksustamise √ľmberkorraldamine ja olemasolevatest kahjulikest toetustest j√§rk-j√§rguline loobumine vastavalt nende kahjulikule keskkonnam√Ķjule, v√Ķttes t√§ielikult arvesse arenguriikide spetsiifilisi vajadusi ja tingimusi ning viies v√Ķimalik negatiivne m√Ķju nende arengule miinimumini viisil, mis k√Ķige v√§hem kahjustab vaeseid ja m√Ķjutatavaid kogukondi

 

Eesti s√§√§stva arengu strateegia r√Ķhutab j√§√§tmetekke v√§hendamist, j√§√§tmete sortimise ja ringlussev√Ķtu t√§htsust. √úleilmne eesm√§rk „Tagada s√§√§stev tarbimine ja tootmine“ on Eestis seotud j√§√§tmetekke v√§hendamise ja ringlussev√Ķtu ning hea keskkonnamajandamise j√§rgmiste n√§itajatega:


 
• olmej√§√§tmete ringlussev√Ķtt;

ʥ jäätmeteke;

ʥ ohtlike jäätmete taaskasutus;

 • keskkonnajuhtimiss√ľsteemide rakendamine;

 • p√Ķlevkivi kaevandamine.

 T√§htis on j√§√§tmeteket v√§ltida, kui aga see pole v√Ķimalik, siis on oluline j√§√§tmete teisene kasutamine ehk ringlussev√Ķtt. Eestis on majanduskasvu ja sissetulekute suurenemise t√Ķttu suurenenud ka tarbimine ning sellega seotud olmej√§√§tmete teke kodumajapidamisest, samal ajal on ringlusse v√Ķetud olmej√§√§tmete osat√§htsus kogu olmej√§√§tmete tekkest suurenenud. T√Ķhustada on vaja olmej√§√§tmete liigiti kogumist kodumajapidamistes, sest 2016. aastal oli see n√§itaja √ľks madalamaid Euroopa Liidus.

 

K√Ķige problemaatilisem on Eestis ohtlike j√§√§tmete taaskasutus, sest valdava osa sellest moodustab p√Ķlevkivielektrijaamade tuhk, mille teiseseid kasutusalasid alles otsitakse. P√Ķlevkivi kaevandamise maht aastas on p√ľsinud 10–16 miljoni tonni juures viimasel kahel k√ľmnendil. Sellise koguse fossiilse loodusvara kaevandamine elaniku kohta on Euroopa Liidu riikide seas suurim.

  Olmej√§√§tmete ringlussev√Ķtt

Olmej√§√§tmete ringlussev√Ķtt on aasta-aastalt suurenenud. 2000. aastal v√Ķeti uuesti kasutusse vaid 2% olmej√§√§tmetest, kuid 2016. aastal juba 28%. Euroopa Liidus keskmiselt v√Ķeti ringlusesse 46% olmej√§√§tmetest. Kompostimise osat√§htsus on v√§ike, moodustades 2016. aastal 3% tekkinud olmej√§√§tmetest.

2016. aastal tekkis Eestis 494 000 tonni olmej√§√§tmeid, sellest veidi √ľle poole (52%) kodumajapidamistes. Olmej√§√§tmed moodustasid 2% j√§√§tmetekkest. V√Ķrreldes 2004. aastaga on olmej√§√§tmete teke pidevalt v√§henenud, kuid kodumajapidamistes j√§√§nud enam-v√§hem samaks. V√§henemine on toimunud kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud olmej√§√§tmete arvel.

2016. aastal tekkis Eestis √ľhe elaniku kohta 376 kg olmej√§√§tmeid. See oli √ľks Euroopa Liidu riikide v√§iksemaid n√§itajaid (Euroopa Liidus tekkis elaniku kohta 482 kg olmej√§√§tmeid). Eestist v√§hem tekkis 2016. aastal olmej√§√§tmeid elaniku kohta vaid Rumeenias (261 kg), Poolas (307 kg), TŇ°ehhis (339 kg) ja Slovakkias (348 kg). K√Ķige suurem on olmej√§√§tmete teke elaniku kohta Taanis (777 kg), K√ľprosel (640 kg) ja Saksamaal (627 kg).

 

Jäätmeteke

2016. aastal tekkis Eestis 24,4 miljonit tonni j√§√§tmeid. 83% sellest (20,3 miljonit tonni) moodustasid p√Ķlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud j√§√§tmed: 10,8 miljonit tonni p√Ķlevkivi aherainet; 8,9 miljonit tonni p√Ķlevkivituhka ja 0,6 miljonit tonni p√Ķlevkivi utmisj√§√§tmeid. 2016. aastal klassifitseerus ligikaudu 40% tekkinud j√§√§tmetest m√§√§ruse „J√§√§tmete, sealhulgas ohtlike j√§√§tmete nimistu“ j√§rgi ohtlikuks. Valdav osa ohtlikest j√§√§tmetest tekib p√Ķlevkivi p√Ķletamisel ja t√∂√∂tlemisel.

Ehitus- ja lammutuspraht domineerib nende j√§√§tmete hulgas, mis ei ole p√Ķlevkiviga seotud – 2016. aastal tekkis neid 1,7 miljonit tonni. Ehitus- ja lammutusj√§√§tmete osat√§htsus on aastatega suurenenud nende j√§√§tmete hulgas, mis ei ole p√Ķlevkiviga seotud. Pakendij√§√§tmete teke 2002. aastaga v√Ķrreldes suurenenud peaaegu 20 korda (10 000 tonnist 2002. aastal 189 000 tonnini 2016. aastal). 2016. aastal oli enamik pakendij√§√§tmetest paberi- ja kartongpakendi j√§√§tmed (54 000 tonni). 2016. aastal ladestati √ľle poole tekkinud j√§√§tmetest pr√ľgilatesse (12,9 miljonit tonni); taaskasutati (sh p√Ķletati energia tootmiseks) 28,8% tekkinud j√§√§tmetest.

 

Ohtlike jäätmete taaskasutus

2016. aastal tekkis Eestis 9,7 miljonit tonni ohtlikke j√§√§tmeid. 98% sellest kogusest (kokku 9,5 miljonit tonni) moodustasid p√Ķlevkivi kasutamisega seotud ohtlikud j√§√§tmed: 8,9 miljonit tonni p√Ķlevkivituhka ja 0,6 miljonit tonni p√Ķlevkivi utmisj√§√§tmeid. Ohtlikke j√§√§tmeid, mis ei ole seotud p√Ķlevkivi kasutamisega, tekkis 2016. aastal 232 000 tonni, sh 64 000 tonni veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusj√§√§tmed, 33 000 tonni √Ķli- ja vedelk√ľtuste j√§√§tmeid, 13 000 tonni romus√Ķidukeid. J√§√§tmek√§itlusettev√Ķtetes tekkis 63 500 tonni ohtlikke j√§√§tmeid.

V√Ķrreldes 2002. aastaga on ohtlike j√§√§tmete teke suurenenud 51%. Seejuures on kasvanud peamiselt p√Ķlevkivi t√∂√∂tlemisega seotud j√§√§tmete hulk. Samal ajal on aastaid p√ľsinud enam-v√§hem samal tasemel niisuguste ohtlike j√§√§tmete teke, mis ei ole seotud p√Ķlevkiviga.

Enamik ohtlikest j√§√§tmetest ladestati 2016. aastal pr√ľgilasse. 2002. aastaga v√Ķrreldes suurenes m√§rgatavalt ohtlike j√§√§tmete taaskasutamise osat√§htsus (5%-st 19%-ni aastatel 2002–2012). Edasi hakkas see v√§henema ja kahanes 2016. aastal j√§rsult 4%-ni.  2014. aastal taaskasutati Euroopa Liidus keskmiselt 33% ohtlikest j√§√§tmetest, sealjuures 27% tekkinud ohtlikest j√§√§tmetest v√Ķeti ringlusse ja 6% p√Ķletati energiatootmiseks.

Ohtlike j√§√§tmete taaskasutuse osat√§htsus on Euroopa Liidu riikides v√§ga erinev. Nii taaskasutati Poolas 89% tekkinud ohtlikest j√§√§tmetest, aga Maltal ei taaskasutatud ohtlikke j√§√§tmeid √ľldse ning Bulgaarias taaskasutati tekkinud ohtlikest j√§√§tmetest vaid 1%.

 

Keskkonnajuhtimiss√ľsteemide rakendamine

Keskkonnajuhtimiss√ľsteemide rakendamine on vabatahtlik, see n√§itab asutuste ja ettev√Ķtete head tahet k√§ituda keskkonnas√Ķbralikult. Keskkonnajuhtimiss√ľsteem on organisatsiooni juhtimiss√ľsteemi osa ja m√§√§rab √§ra keskkonnahoiule suunatud protsessid organisatsioonis. ttele usaldusv√§√§rsust ning suurendab konkurentsiv√Ķimet. Keskkonnajuhtimiss√ľsteemi rakendamine aitab ressursse kokku hoida, v√§hendada negatiivseid keskkonnam√Ķjusid ja ennetada probleeme. Peale selle aitab see suurendada t√∂√∂tajate keskkonnateadlikkust ja loob soodsama keskkonna innovaatiliste ja j√§tkusuutlike t√∂√∂protsesside kasutuselev√Ķtuks.

√úhiskond liigub √ľha enam ressursit√Ķhusama majanduse poole ja selle saavutamiseks kasutatakse eri meetmeid, sh keskkonnajuhtimiss√ľsteemide juurutamist. Praeguseks on KKJS-i sertifikaat paljudes tegevusvaldkondades eduka √§ritegevuse eeltingimus. Eestis sertifitseeriti esimesed ISO 14001 organisatsioonid 1999. aastal, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) uuringu alusel said siis sertifikaadi neli ettev√Ķtet. Sellest alates on keskkonnajuhtimiss√ľsteemide rakendamine Eesti organisatsioonides olnud t√Ķusuteel ja 2017. aasta l√Ķpu seisuga on kehtivaid ISO14001 sertifikaate 582.

 

P√Ķlevkivi kaevandamine

P√Ķlevkivi kasutatakse Eestis k√ľtusena elektrienergia tootmisel, aga ka toorainena p√Ķlevkivi√Ķli tootmisel. P√Ķlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2016–2030 on p√Ķlevkivi kaevandamise piiriks seatud 20 miljonit tonni aastas.

P√Ķlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneb m√§rgatav keskkonnasurve: suur kogus √Ķhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitmeid; v√§ga suur kogus j√§√§tmeid, sh ohtlikke (p√Ķlevkivituhk ja p√Ķlevkivi utmisj√§√§tmed); suur hulk kaevandustest ja karj√§√§ridest v√§ljapumbatavat p√Ķhjavett ja suur kogus elektrijaamade jahutusvett. Peale selle tekitab p√Ķlevkivi kaevandamine probleemi joogivee k√§ttesaadavusega kaevandamise piirkondades, rikkudes p√Ķhjavee kihte.

P√Ķlevkivi kasutamine energeetikas tekitab peale j√§√§tmete ka suure koguse jahutamiseks kasutatud vett, mis omakorda on f√ľ√ľsikaliselt muundunud looduskeskkonnas olevast erinevaks. Kuigi p√Ķlevkivist tekkivate saasteainete kogused j√§√§vad Euroopa Liidu riikide hulgas alla keskmise, on p√Ķlevkivi p√Ķletamisest tekkivate √Ķhuheitmete, veev√Ķtu ja p√Ķlevkiviga seotud j√§√§tmete kogus Eestis elaniku kohta √ľks suuremaid Euroopa Liidus. Seet√Ķttu saastab Eesti √ľsna palju keskkonda.

 Allikas: Statistikaamet.

   
Miks peaks säästev tarbimine ja tootmine Sinu jaoks oluline olema?

Viimase sajandi majandusliku ja sotsiaalse arenguga on kaasnenud keskkonna seisundi halvenemine, mis ohustab neid s√ľsteeme, millest s√Ķltub meie edasine areng ja elluj√§√§mine. Kui me ei tegutse oma tarbimis- ja tootmisharjumuste muutmise nimel siis p√Ķhjustame meie keskkonnale p√∂√∂rdumatut kahju. N√§iteks, visatakse √§ra v√Ķi rikneb igal aastal umbes kolmandik inimtoiduks toodetavast toidust. Kodumajapidamised tarbivad 29 protsenti kogu maailmas toodetavast energiast, mis omakorda tekitab 21 protsenti maailma s√ľsinikdioksiidi heitkogusest. Veesaaste on samuti pakiline teema, mis vajab j√§tkusuutlikku lahendust. Me saastame vett kiiremini, kui loodus suudab j√Ķgede ja j√§rvede vett taaskasutada ja puhastada.

 
Mida Me saaksime selle jaoks ette v√Ķtta?

 

Selleks, et v√§hendada j√§√§tmete hulka, m√Ķelge l√§bi, mida te ostate ning eelistage v√Ķimalusel j√§tkusuutlikku varianti. J√§√§tmete kogust saab v√§hendada mitmel viisil, alustades sellest, et te ei viska toitu √§ra kuni plastiku tarbimise v√§hendamiseni. Plastiku tarbimine on √ľks peamisi ookeani saasteaineid. Korduvkasutatava koti kaasaskandmine, kilekoti kasutamisest keeldumine ja plastpudelite taaskasutamine on head viisid, kuidas iga p√§ev oma panus anda selle eesm√§rgi eest.

Samuti on v√§ga suureks abiks teadlike ostude tegemine ning meie seniste tarbimisharjumuste muutmine. N√§iteks on t√§na tekstiilit√∂√∂stus p√Ķllumajanduse j√§rel suuruselt teine puhta vee saastaja ning paljud moeettev√Ķtted kasutavad √§ra arengumaade tekstiilit√∂√∂tajaid. Teie saate seda muuta, kui ostate j√§tkusuutlikelt ja kohalikelt tootjatel. Samuti saate avaldada survet ettev√Ķtjatele s√§√§stvate tavade kasutuselev√Ķtuks.

  

√úRO kliimakampaania ActNow eesm√§rk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega v√Ķitlemisel. K√Ķik suured asjad saavad alguse v√§ikestest asjadest! On palju erinevaid v√Ķimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse √∂koloogilise jalaj√§lje v√§hendamiseks, tehes oma igap√§evases elus teadlikumaid valikuid, tarbides m√Ķistlikumalt ja loodusressursse s√§√§stvamalt.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kas sa tead, et √ľhe tonni paberi taaskasutamine s√§√§stab keskmiselt: 17 puud, 26500 liitrit vett 476 liitrit naftat 4000 kw elektrienergiat?

Selleks, et tekkinud j√§√§tmeid saaks √ľmber t√∂√∂delda ja taaskasutada tuleb aga erinevad materjalid eraldi sorteerida. Sorteerimise t√§htsaim reegel – j√§√§tmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel kui need tekivad. Hiljem neid √ľksteisest eraldada on pea v√Ķimatu. Sellep√§rast ongi oluline, et paneksite juba kodus v√Ķi t√∂√∂kohal erinevad j√§√§tmed eraldi kogumisvahenditesse, sest nii saab enamuse suunata taaskasutusse ja sinu panus keskkonda on suurem. Anna oma panus taaskasutusse juba t√§na ja hakka sorteerima!

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

JCI Estonias on l√§bi viidud mitmeid edukaid taaskasutust ja  j√§tkusuutlikkust propageerivaid projekte. Suurmiad neist on: "√Ąra joo Plasti! Sina vastutad" kampaania, n√Ķude kogumiskampaania "N√Ķukoda" ja "Kompostiljon".

 

Tegutse kohe!

 LOE LISAKS

 

Copyright © 2020 MT√ú JCI Toompea All rights reserved.

Kommentaare ei ole: