Seekordne rattaretk tuli jällegi ootamatult. Lihtsalt selgus, et laupäeva hommik on saabuva nädalavahetuse ainuke kuiv ja päikseline aeg ning seda ei tohi raisku lasta minna. Kiire üleskutse reede õhtul koja FB grupis ja sõpradele ning kokku kogunes rattureid laupäeva hommikul Ülemiste Keskuse juures täpselt 2 tk.
Plaanis oli sõita mööda Ülemiste järve äärt kulgevat uut kergliiklusteed Männiku poole. Tee peal leidis Krista Tallinna Vee ametliku joogiveekraani ja see tuli muidugi ära proovida. Vesi oli parajalt jahe.
Veidi enne Raudalu
baar lõppes uus kergliiklustee ja kulgesime mõnda aega Viljandi
maanteega paralleelselt mööda kõnniteid. Männikul aga pöörasime metsa vahele, et karjäär üles
otsida. No oli see vast tee- mäest üles ja alla, üle kivide ja puujuurte, hea et
keegi konte ei murdnud.
Männiku karjääris avanes aga tore vaatepilt- nagu väike
järv, parajalt laineid ja liivast püramiidid järve kaldal.
Sõitsime mööda järvekallast
kuni tee lubas, kuid rattad hakkasid liiva sees kaapima ja otsisime jälle metsa
all tugevamat pinda. Siin olid aga mustikad valmis saanud ja saime suud
siniseks. Kukkus esimene vihmapiisk. See oli märguandeks, et tuleb edasi sõita,
pool teed oli veel ees.
Ületasime maantee
ja kimasime mööda Uuesalu kergliiklusteed edasi. Tee ääres oli huvitavaid
kaunistusi.
Varsti olime juba Peetris ja siis lennujaam ning taas Ülemiste keskus. Vihma tibutas nii õrnalt, et märjaks polnud me saanud või sõitsime hoopis nii kiiresti, et vihm sadas meist mööda.
Kokku kogunes allakirjutanul kilomeetreid 24 ja Kristal 32, koos kojusõiduga. Oli jälle üks tore retk!
Muljetas: Ando
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar