JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Juuli SDG 9

SDG-de Kalender

Jätkame JCI SDG-de kalendriga, mis põhineb UN SDGs Planning Calendar`il, säästva arengu eesmärkide tutvustamist. Juulikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 9 JÄTKUSUUTLIK TÖÖSTUS, INNOVATSIOON JA TARISTU. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel. 

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. 

ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust, tõhustada loodusvarade keskkonnaohutut kasutamist, suurendada teadusuuringute ja teadlaste arvu ning kaasata erasektor. Interneti kättesaadavus peab tunduvalt paranema juba aastaks 2020.

9.1 Arendada välja kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav taristu, sealhulgas piirkondlik ja piiriülene taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, ning tagada, et see taristu on kõikidele taskukohane ja võrdselt kättesaadav.
9.2 Toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning suurendada 2030. aastaks oluliselt tööstuse osakaalu tööhõives ja sisemajanduse kogutoodangus, võttes arvesse kohalikku olukorda, ning kahekordistada seda osakaalu vähim arenenud riikides.
9.3 Muuta finantsteenused, sealhulgas taskukohased laenud, kättesaadavamaks väikestele tööstusettevõtetele ja muudele ettevõtetele, seda eelkõige arengumaades, ning suurendada nende integreerimist väärtusahelatesse ja turgudele.
9.4 Uuendada 2030. aastaks taristut ja moderniseerida tööstusharud, et need oleksid jätkusuutlikud, tõhustades ressursside kasutamist ja võttes kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid, kusjuures kõik riigid võtavad meetmeid vastavalt enda suutlikkusele.
9.5 Intensiivistada teadusuuringuid, suurendada tööstussektori tehnoloogilist suutlikkust kõikides riikides, eelkõige arenguriikides, ning ergutada innovatsiooni ja suurendada 2030. aastaks oluliselt teadusuuringute ja arendustegevusega tegelevate töötajate arvu miljoni elaniku kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ja arendustegevusele.
9.a Toetada säästliku ja vastupidava taristu arendamist arenguriikides, suurendades Aafrika riikidele, vähim arenenud riikidele, merepiirita arenguriikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele antavat finants- ja tehnilist abi.
9.b Toetada arengumaades omamaise tehnoloogia arendamist, teadusuuringuid ja arendustegevust, tagades muu hulgas soodsa tegevuspoliitilise keskkonna tööstuse mitmekesistamiseks ja kaupadele lisandväärtuse andmiseks.
9.c Parandada oluliselt info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust ning püüda selle poole, et tagada 2020. aastaks vähim arenenud riikide elanikele üldine ja taskukohane juurdepääs internetile.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab kiire interneti tagamist haridussüsteemis ja arhivaalide ning kultuuritekstide kättesaadavust digitaalselt. Üleilmne eesmärk „Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästlikku industrialiseerimist ning innovatsiooni“ on Eestis seotud teadus- ja arendustegevuse, kiire interneti kättesaadavuse ning inimeste ja kaupade transpordivõimaluste järgmiste näitajatega:
• kulutused teadus- ja arendustegevusele;
• hõive teadus- ja arendustegevuses;
• kiire internet;
• interneti kasutamine;
• sõitjate- ja kaubavedu.
Eestis on teadlaste ja inseneride arv võrreldes 2000. aastaga enam kui poole võrra suurenenud, kuid samas tempos ega mahus ei ole suurenenud riigi ja erasektori kulutused teadusele ning arendustegevusele. 2016. aastal oli teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha osatähtsus sisemajanduse koguproduktist vaid 1,3%, mis on oluliselt vähem aastaks 2020 seatud eesmärgist (3% SKP-st)

.

Infotehnoloogiline areng on liikunud suuremate kiirustega andmeühenduste suunas ja noorema ning vanema vanuserühma digilõhe on kahanemas. Ühistranspordi osatähtsus kogu maismaatranspordiga liikumises oli 2016. aastal Eestis 19,9%, pisut üle Euroopa Liidu keskmise (17,1%). Endiselt suureneb maanteetranspordi osatähtsus kaupade vedamisel, moodustades aastal 2016 juba üle poole kaupade maismaavedudest.

Kulutused teadus- ja arendustegevusele; 
„Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020“ seab eesmärgi saavutada aastaks 2020 riigi investeeringute tase 3% SKP-st. Aastal 2016 oli teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha osatähtsus SKP-st 1,3%. Riigieelarvest teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi, mis kajastatakse riigieelarves ja on seega saadud riigilt. Varasemate aastatega võrreldes vähenes riigi panus mõnevõrra 2016. aastal, olles 37%, sest üks tõukefondide rahastamisperiood oli just lõppenud, kuid uus ei olnud veel alanud.
Hõive teadus- ja arendustegevuses;
Hõivet teadus- ja arendustegevuses väljendaakse teadlaste ja inseneride arvuga 100 000 elaniku kohta. Kasutatud on teadus- ja arendustegevuses hõivatud täistööajaga teadlaste ja inseneride arvu. Aastal 2000 oli teadus- ja arendustegevuses hõivatud 2666 täistööajaga inimest, neist 90% kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris1. 2016. aastal oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud juba 4338 täistööajaga inimest, kellest 70% leidis rakendust kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris, ülejäänud 30% teadlastest ja inseneridest tegutsesid ettevõtlussektoris. Teadlaste ja inseneride arv on kümne aastaga suurenenud peaaegu viiendiku võrra (17%), võrreldes 2000. aastaga aga enam kui poole võrra (63%). Võrreldes 2000. aastaga on aga teadus- ja arendustegevuses hõivatud teadlaste ja inseneride arv 100 000 elaniku kohta suurenenud 190-st 330-ni.
Kiire internet;
Kiire interneti näitajat väljendatakse 100 Mbit/s või kiiremate ühenduste osatähtsusega interneti püsiühenduste koguarvus. Interneti püsiühendus on fiiberoptilise, vask- või koaksiaalkaabliga ühendus majas, korteris, asutuses jm. Enne 2011. aastat ei võimaldanud sideteenuste osutajad 100 mbit/s või kiiremat internetiühendust laiemalt, eritellimusel said seda kasutada ainult suured äritarbijad (näiteks pangad, kindlustused jt). 2011. aastal oli 100 Mbit/s või kiiremate ühenduste osatähtsus püsiühenduste koguarvust 3%. Aastaks 2016 aga oli 100 Mbit/s või kiiremate ühenduste osatähtsus Eestis 11,5% kõikidest interneti püsiühendustest. 2014. aastal oli lairibaühendus hinnanguliselt 59%-l leibkondadest. Seevastu 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli lairibaühendusega leibkondade osatähtsus 68%. Aasta 2014 neljanda kvartali lõpus oli ligi 85%-l lairibaühenduse lõppkasutajatest komplekslahendus (peale lairibaühenduse veel mõni muu teenus), 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli kõnealune näitaja ligi 90%. Enamasti pakuvad sideettevõtjad komplekslahendusi soodsamalt, mistõttu ei ole mõistlik lairibaühendust eraldi kasutada.
Interneti kasutamine;
Interneti kasutamise näitaja väljendab kolme kuu jooksul internetti kasutanud 16–74-aastaste osatähtsust samas vanuserühmas. See hõlmab interneti kasutamist ükskõik kus kohas (kodus, tööl või mujal) ükskõik millise seadme abil (nt laua-, süle- või tahvelarvuti, mobiil- või nutitelefoni, nutikell, mängukonsool, e-luger vm). Iga päev kasutab internetti 90% ja arvutit 85% internetikasutajatest, mis viitab sellele, et üha enam kasutatakse internetti kaasaskantavates seadmetes, näiteks sülearvutis, nutitelefonis, nutikellas. Liikvel olles (s.t kodust ja töökohast eemal) kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul mobiil- või nutitelefonis 73% (2016 – 66%) ja kaasaskantavas arvutis 32% (2016 – 29%) internetikasutajatest.
Sõitjate- ja kaubavedu.
2005. aastal andis maanteekaubavedu Eestis 20,1% maismaavedude tonnkilomeetritest, kaubavedu rongidega aga 79,9%. Eestis siseveetranspordiga kaupu ei veeta. Eestis on raudteetranspordi osatähtsus kaubavedudes vaadeldavatel aastatel vähenenud poliitilise (Venemaa suunal) ja majandusliku olukorra muutumise tõttu. Märgatavalt on vähenenud transiitkaupade vedu raudteel. 2016. aastal oli Eestis maanteevedude osatähtsus 57,1% maismaavedudest tonnkilomeetrites ehk väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, raudteevedude osatähtsus oli 42,9% ehk suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2016. aastal olid need näitajad Euroopa Liidus vastavalt 76,4% ja 17,4%.
Allikas: Statistikaamet. 

Miks peaks jätkusuutlik tööstus, innovatsioon ja taristu Sinu jaoks oluline olema? 

 Kaasav ja jätkusuutlik industrialiseerimine koos innovatsiooni ja infrastruktuuriga võib vallandada dünaami-lised ja konkurentsivõimelised majandusjõud, mis loovad uusi töökohti ja sissetulekuid. Neil on võtmeroll uute tehnoloogiate juurutamisel ja edendamisel, rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamisel ja ressursside tõhusa kasutamise võimaldamisel. Uute tööstusharude kasv tähendab paljude meist elatustaseme paranemist. Kui tööstused taotlevad jätkusuutlikkust, avaldab see lähenemisviis positiivset mõju ka keskkonnale. Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki.
 

Mida Me saaksime selle jaoks ette võtta?

Majanduskasv, sotsiaalne areng ja kliimameetmed sõltuvad suuresti investeeringutest infrastruktuuri, säästvasse tööstuse arengusse ja tehnoloogia arengusse. Kehtestage standardid ja edendage regulatsioone, mis tagavad ettevõtte projektide ja algatuste jätkusuutliku juhtimise. Tehke koostööd valitsusväliste organisatsioonide ja avaliku sektoriga, et aidata edendada arengumaade säästvat kasvu. Mõelge, kuidas tööstus mõjutab teie elu ja heaolu, ning kasutage sotsiaalmeediat, et poliitiliste otsuste tegijad seaksid SDG-d tähtsuse järjekorda.

ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt. 
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Juuli on rahvusvaheline PLASTIKUVABA KUU! Iga aasta kasutatakse ära 5 triljonit ühekordset kilekotti. Lisaks sellele, et need saastavad ookeane ja keskkonda, aitavad nad kaasa paljude haiguste nagu malaaria jt levikule, ummistades kanalisatsiooni-süsteeme. Ole teadlik ja väldi plastiku sattumist meie loodusesse - Võta oma taaskasutatav poekott kaasa! 
 
Tegutse kohe!