Matk Saula Siniallikatelt Kose-Uuemõisani, 06.03.2022

Pühapäeval, 6. märtsil oli minu esimene JCI Toompea koja matk Saula Siniallikatelt läbi paksu talvise metsa Kose-Uuemõisani. Matkalised kogunesid Sikupilli Prisma parklasse, joogid autosse ja sõit Saulale läks lahti. Ilm oli päikeseline ja pehme-karge. 

Saula parklasse kohale jõudes vehiti mind ja mõnesid teisi matkalisi alla laadima FitSphere app, mis kasutas nagunii iphone’i Health api poolt toodetud infot. Uuest apist ei saanud mina eriti aru, vaid auhindu pidi saama, muidu on iphone’i geneeriline app mulle isiklikult arusaadavam. Aga lõbus lüke sellegipoolest, tuletas mulle meelde kriitilise mõtlemise olulisust 😊

Ajastule omaselt liikus meiega Ukraina lipp, kes, nagu ukrainlased agressori vastu võideldes, ei väsinud kordagi ega kurtnud raskuste üle.

Matkal osales ka kaks neljajalgset, kes vapralt vastu pidasid, kuid minu imestuseks ei olnud eriti võimekad üle purrete ronimises. Aga nagu inimesed on erinevad, on ka loomad, nii et küll nad õpivad. Matka lõppvaatuses nägin retriiverit autos, kes oli nii väsinud, et vaevalt liigutas.

Kuigi ilm oli ilus, siis metsaalune oli jube libe – see lisas matkale omamoodi vürtsi juurde. Kõik matkalised, kui mõned teadlikumad kassidega varustatud välja arvata, liikusid päris naljakalt, pidevalt viuh ja viuh vaarudes, püüdes tasakaalu säilitada. Lõbus vaatepilt oli igatahes, aga täiskasvanud inimese aju on niivõrd hästi harjunud tasakaalu hoidma, et vaid üksikud libastusid. Harjutamine teeb meistriks.

Siniallikate ümbrus oli niisiis üks konarlik liuväli. Sealt liueldes jõudsime matkarajani, mille ametlik pikkus oli 683 kilomeetrit, mille käesolevad ca 6 km-i oli meie meeskonna vallutada ehk ca 1% kogu distantsi pikkusest. Inimkonnal kulus ka aastatuhandeid, et kuule jõuda, nii et polnud meie pingutusel viga midagi.

Nagu musta auku astusime kui keerasime Ahijärve suunda, kuid edasi kulges mõnus Eesti mets. 

Vahepeatuseks sai lagendikul külg maha pandud, keha kinnitatud ja siis julgelt edasi. Inimesed olid ägedad, lõbusad ja kõik panustasid nii kuis jaksasid. Ahjaa, ka matkajuht Ando oli oma tööd ülihästi teinud, kõik kulges ilma viperusteta (ehk isegi liiga hästi oli kõik korraldatud – ei mingeid ootamatusi).

Kose-Uuemõisas ootas meid Oxforelli saunamaja sisse lülitamata saunaga, kuna kommunikatsioonis oli kaduma läinud see, et soovime saunamajas ka sauna kasutada. Saunaga sai üldse nalja. Kuna see polnud sisse lülitatud enne meie saabumist, siis läks rahvas enne sauna, kui see jõudis optimaalse temperatuurini. Seda püüti kompenseerida ohtra leili viskamisega, kuid väga palju see ei aidanud. Kohati oli tunne, et kamina ees tuleb saunast tulles ennast soojendada. Leiliruum osutus samuti kitsaks, nagu tankis, 4+1 mahtus lavale. Aga igati lõbus oli, väike viperus peab päevas olema.

Kose-Uuemõisas käisime Grossi poes, kus kuulsime, et sooda ja veel mõned kaubad on juba otsas, samas oli tikke terve kast. Nii et ostupaanikat polnud.

Kokkuvõttes oli üks igati väärt matk, mille tegid eriliseks head ja ägedad inimesed, ilus ilm, rõõmsad neljajalgsed ning hea korraldus. Aitäh JCI Toompea Koja inimesed ja kõik matkalised!

Muljetas: Allen

Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720297166014