🌐 JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 November SDG 2

 

 

SDG-de Kalender

 

 

 

JCI SDG-de kalender põhineb UN SDGs Planning Calendar`il, mille kaudu tutvustame ÜRO säästva arengu eesmärke. Novembrikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 2 TOIDUGA KINDLUSTATUS - kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.  Üleilmne eesmärk „Toiduga kindlustatus“ keskendub toidule ja selle kättesaadavusele. Eesmärk on kaotada maailmas aastaks 2030 nälg, mistõttu on olulisel kohal toidu piisavus ja selle kvaliteet, mis tagaks vaesematele ja haavatavamatele elanikkonnarühmadele (imikud, naised, murdeeas tütarlapsed, rasedad ja imetavad naised, eakad) piisava toitumuse.

 

 

 

ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette nälja kaotamiseks ja piisava toitumuse tagamiseks võtta meetmeid, et suurendada toidu tootmist põllumajanduse tootlikkuse kahekordistamise kaudu ja vähenda toidukadusid. Tähtsal kohal on eesmärk aretada kliimamuutusele vastupidavaid taimekultuure, mis aitavad parandada ka mulla kvaliteeti. Oluline on säilitada kohalike taime- ja loomaliikide geneetiline mitmekesisus. 2. Eesmärk. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust 2.1 Kaotada 2030. aastaks nälg ja tagada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit kõikidele inimestele, eelkõige vaestele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas imikutele. 2.2 Kaotada 2030. aastaks alatoitumus mis tahes kujul, sealhulgas saavutada 2025. aastaks rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärk kaotada alla 5 aasta vanuste laste kängumine ja kurnatus, ja rahuldada murdeeas tütarlaste, rasedate ja imetavate naiste ning eakate inimeste toitumisalased vajadused. 2.3 Kahekordistada 2030. aastaks põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eelkõige naiste, põlisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid, tagades muu hulgas turvalise ja võrdse juurdepääsu maale, teistele tootmisvahenditele ja -materjalidele, teadmistele, finantsteenustele, turgudele ning võimaluse lisaväärtuse loomiseks ja tööhõiveks mujal kui põllumajanduses. 2.4 Tagada 2030. aastaks säästvad toidutootmissüsteemid ja rakendada paindlikke põllumajandustootmise tavasid, mis suurendavad viljakust ja tootlikkust, aitavad säilitada ökosüsteeme, suurendavad kliimamuutuste, äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja muude loodusõnnetustega kohanemise suutlikkust ning parandavad järk-järgult maa ja pinnase kvaliteeti. 2.5 Säilitada 2020. aastaks seemnete, põllukultuuride, põllumajandus- ja koduloomade ning nende metsikute sugulasliikide geneetiline mitmekesisus, muu hulgas riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste seemne- ja taimevarude nõuetekohase haldamisega, ning toetada geneetilistest varudest ja nendega seotud traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu õiglast ja võrdset jagamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. 2.a Suurendada, muu hulgas tihedama rahvusvahelise koostöö kaudu, investeeringuid maapiirkondade taristutesse, põllumajandust käsitletavatesse teadusuuringutesse ja teabeleviteenustesse, tehnika arengusse ning taimede ja karja genofondi, et tõsta põllumajanduse tootlikkust arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides. 2.b Kooskõlas Doha arengukava üle peetavate läbirääkimiste vooruga kõrvaldada ja vältida kaubanduspiiranguid ja - moonutusi maailma põllumajandusturgudel, kõrvaldades samaaegselt põllumajandustoodangu ekspordisubsiidiumid mis tahes vormis ja kõik samaväärse mõjuga ekspordimeetmed. 2.c Võtta meetmeid, et tagada toidukaupade ja nendest valmistatud toodete turgude nõuetekohane toimimine ning soodustada õigeaegset juurdepääsu turuteabele, sealhulgas toiduvarusid käsitlevale teabele, ja vältida toidu hindade äärmuslikku kõikumist.

 

 

 

 

 

 

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab traditsiooniliste maakasutusviiside (põllukarjamaad, mets) säilitamise ja arendamise olulisust ökoloogilise tasakaalu saavutamisel. Üleilmne eesmärk „Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust“ on Eestis seotud jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku põllumajanduse järgmiste näitajatega: • põllumajanduse tootlikkus; • mahepõllumajandusmaa; • mahepõllumajandustoodang; • turustatud taimekaitsevahendid; • väetiste kasutamine.

 

 

Põllumajanduse tootlikkus Põllumajanduse tootlikkust väljendab kolme aasta liikuv keskmine põllumajandussektori tootmisteguritulu aastatööühiku kohta võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega. Põllumajanduse tootlikkus arvutatakse, jagades tootmisteguritulu ehk netolisandväärtus faktorhinnas aastatööühikuga. Põllumajanduse tootmisteguritulu ehk netolisandväärtus faktorhinnas on põllumajandustulu, millega tasutakse kapitali, töö ja maa ehk tootmistegurite eest, ning hõlmab tootmisüksuste kogulisandväärtust töötaja kohta aastas. Mida suurem on netolisandväärtus faktorhinnas, seda rohkem jääb ettevõttele omanikutulu, vahendeid maksta töötasu ja investeerida.  Eesti põllumajanduse tootlikkus moodustas aastail 2005–2017 Euroopa Liidu 28 riigi keskmisest 59–127%. Tootlikkuse kolme aasta liikuv keskmine oli 70 - 117%. Tootlikkuse absoluutväärtus suurenes. Vaadeldaval ajal oli Eestis keskmiselt põllumajanduse tootmisteguritulu aastatööühiku kohta kõige suurem 2012. aastal (19 440 eurot) ning kõige väiksem 2005. aastal (6249 eurot). Põllumajanduse tootlikkust mõjutavad eri aastatel nii tootjahindade muutus kui ka saagikuse kõikumine ilmastiku tõttu. Tootlikkuse kasvule on kaasa aidanud ka hõivatute arvu vähenemine põllumajanduses. Mahepõllumajandusmaa Mahepõllumajandusmaad mõõdetakse osatähtsusena kasutavatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandus on põllumajandussaaduste tootmine, kus põhirõhk on keskkonna ja loodusliku tasakaalu säilitamisel. Toodetakse nii taime- kui ka loomakasvatussaadusi ning tegeletakse mesinduse ja vesiviljelusega. Mahepõllumajandus põhineb tasakaalustatud aineringlusel, kohalikel taastuvatel varudel ja toimimisel koos loodusega. Tarbijate usalduse nimel kontrollitakse mahepõllumajanduslikku tootmist, töötlemist ja ka turustamist põhjalikult, see eristab mahedat muust põllumajanduslikust tootmisest. Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele.  Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Eestis põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks). Mahepõllumajandusmaaks üleminekuperiood algab mahetootmisega alustamise järel, mis tähendab, et järgitakse juba mahepõllumajanduse nõudeid, kuid toodang veel mahemärgistust ei kanna.  Euroopa Liidu riikide keskmine mahepõllumajandusmaa osatähtsus kasutavas põllumajandusmaas oli 2012.aastal 5,62%, mis 2016. aastaks oli suurenenud vaid 6,69%-ni. Aastal 2016 oli suurim mahepõllumajandusmaa osatähtsus Austrias, kus see moodustas 21,25% kasutatavast põllumajandusmaast. Austriale järgnes Rootsi, kus mahepõllumajanduslikult oli kasutusel 18,3% maast ja kolmandal kohal oli Eesti, kus mahepõllumajandusmaad oli 18,02% kasutatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandustoodang Mahepõllumajandustoodangu näitaja väljendab, kui suur osa põllumajandussektori rahalisest toodangust tuleb mahepõllumajandusest. Toodangu all mõeldakse Eestis toodetud põllumajanduskaupade ja teenuste rahalist väärtust. Nii nagu on järjest suurenenud mahepõllumajanduslik pindala on suurenenud ka mahepõllumajandusettevõtete toodangu osatähtsus kogu põllumajanduses, küündides 6%-ni 2015.aastal võrrelduna 3%-ga 2007.aastal. Aastal 2016 oli mahepõllumajanduse osa veel suurem: 9%. Mahepõllumajanduse toodangu suurenemist mõjutavad kindlasti ka mahepõllumajandusliku toodangu toetused, mida Eestis on jagatud alates 2000.aastast. Viimastel aastatel on ka mahetoodangu töötlemise ja turustamise arendamine saanud sisse suurema hoo, mistõttu leiab mahetoodang tee rohkemate inimeste toidulauale. Keskkonnateadlikkuse paranemise tõttu on suurenenud ka tarbijate nõudlus puhtama põllumajandustoodangu järele. Turustatud taimekaitsevahendid Turustatud taimekaitsevahendite näitaja väljendab nende turustatud kogust põllumaa hektari kohta kilogrammides. Taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide kasutatakse põllumajanduses enamasti taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks, et vähendada saagi kadu. Pestitsiide kasutatakse ka tootmises (nt puidu töötlemisel kahjurite vastu), metsanduses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel, parkides ning kodumajapidamistes. Taimekaitsevahendite müüjaid tuleb iga aastaga juurde. Üldhävitava toimega taimekaitsevahendeid saab osta aianduspoodidest, ehituskauplustest ja turult. Taimekatsevahendid ei ole otseselt ohtlikud inimestele, kui neid kasutada juhendi järgi ja jälgida kulunorme. Suur osa preparaatidest on vabamüügis, mis soodustab nende suuremat kasutamist ka kodumajapidamistes. Taimekaitsevahendite negatiivsed mõjud on järgmised: oht teistele taimedele, kasulikele putukatele, bioloogilisele mitmekesisusele, vee ja mulla kvaliteedile. Tarbitava toidu kaudu mõjutavad pestitsiid ka inimeste tervist (pestitsiidid on kumulatiivse mõjuga, suurima doosi saavad toiduahela tipus olevad organismid). Seega, mida vähem kasutatakse taimekaitsevahendeid, seda väiksem on mõju loodusele ja ka negatiivne mõju inimeste tervisele. Väetiste kasutamine Väetiste kasutamise näitaja väljendab põllumajanduses kasutatud mineraalväetiste lämmastiku ja fosfori kogust kilogrammides kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta. Mineraalväetisi kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega, selle tulemusel paraneb mullaviljakus ja suureneb põllumajanduslik saak. Mineraalväetis võib sisaldada üht või mitut olulist taimetoiteelementi, olulisemad on lämmastik ja fosfor. Igal toiteelemendil on kindel ülesanne taimes ja neid ei saa teisega asendada. Väetamine on põllumajanduses väga tähtis, sest nii on võimalik tagada jätkusuutlik tootmine. Eestis on mineraalväetistega mulda antud toitainete kogused kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta teiste liikmesriikidega võrreldes märgatavalt väiksemad. Aastal 2016 kasutati lämmastikku hektari kohta kõige vähem Rumeenias (25 kg/ha), Portugalis (30 kg/ha) ja Kreekas (35 kg/ha). Lämmastikku kasutati Eestis hektari kohta 58,6% Euroopa Liidu keskmisest kogusest. Kõige enam kasutati 2016.aastal lämmastikväetist Hollandis (136 kg/ha), mis on 2,2 korda rohkem kogu Euroopa Liidus kasutatud keskmisest kogusest. Aastal 2016 kasutati fosforit Euroopa Liidu riikides keskmiselt 6 kg/ha. Liikmesriikidest kasutasid fosforit põllumajandusmaa kohta kõige vähem Holland (2 kg/ha), Belgia (2,6 kg/ha) ning Malta (2,8 kg/ha). Enim kasutas fosforit 2016.aastal Poola (9,9 kg/ha), järgnesid Sloveenia (8,4 kg/ha) ja Iirimaa (8,3 kg/ha). Allikas: Statistikaamet.

 

 

 

Ülemaailmne toidu- ja põllumajandussüsteem vajab kardinaalseid muutusi, kui soovime ära toita 795 miljonit täna, pluss hinnanguliselt 2050ndaks aastaks lisanduvat kahte miljardit nälga kannatavat inimest. Kusjuures, probleem ei ole niivõrd toidu puuduses, vaid selle tootmise ja jaotamise süsteemis – samal ajal, kui maailmas valitseb suur probleem alatoitumise ja näljaga, visatakse tootmise, transpordi ja müügi käigus ning kodudes ära umbes pool maailmas toodetud toidust.   Miks peaks toiduga kindlustatus Sinu jaoks oluline olema?  Me kõik tahame, et meie perel oleks piisavalt toitu süüa, mis on ohutu ja toitev. Näljahäda kaotamine mõjutab positiivselt majandust, tervist, haridust, võrdõiguslikkust ja sotsiaalset arengut. See on oluline osa parema tuleviku loomiseks kõigile. Ilma piisava toidu tagamiseta ei saa me saavutada teisi säästva arengu eesmärke nagu kvaliteetne haridus, hea tervis ja sooline võrdõiguslikkus.   Mida Me saaksime selle jaoks ette võtta?   Alustage muutuste loomist iseendast - kodus, tööl ja oma kogukonnas. Toiduvalikuid tehes toetage kohalikke talupidajad ja põllumehi. Muutke oma toiduvalikud jätkusuutlikuks - valige kodumaine või õiglase kaubanduse toodang, vältige toidu raiskamist ja jäätmete teket. Võite kasutada ka oma mõjujõudu tarbijana ja valijana, olles nõudlik ettevõtete ja valitsuste tehtavate otsuste ja muudatuste suhtes, et need aitaksid kaasa toidupuuduse ja raiskamise vähendamisele. Ole teema eestkõneleja sotsiaalmeediaplatvormidel või oma kohalikus kogukonnas!

 

 

Üks kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, visatakse ära või rikneb. See tähendab tootmisel kasutatavate ressursside, näiteks maa, vee, energia ja muude sisendite suurt raiskamist ning tarbetut kasvuhoonegaaside teket. Toidujäätmete vähendamisega saate säästa raha, vähendada heitkoguseid ja aidata säilitada ressursse tulevastele põlvedele. Maailm peab 2050. aastaks tootma umbes 50% rohkem toitu, et toita kasvavat maailma elanikkonda, eeldades, et toidukaotuses ja raiskamises muutusi ei toimu. Taimsete saaduste nagu köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned, osakaalu suurendamine ning loomsete toitude vähendamine oma menüüs aitab kaasa keskkonnamõjude (kasvuhoonegaaside heitkogused ja energia, maa ja veekasutus) vähendamisele. ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.    Tegutse kohe!

 

 

 

 

LOE LISAKS