Monika Viksne, juulikuust alates meie hää huviline, osales JCI Estonia Akadeemia 2020 ja jagab oma muljeid ja kogemusi toimunu kohta.
Ma ei teadnud JCI Akadeemiast midagi, kuni ühel hetkel
Triin kirjutas mulle, kas ma olen augusti alguses vaba. Kuna risti ette ma uutele elamustele üldiselt ei löö, siis loomulikult teatasin, et olen küll - ja enne, kui aru sain, sõitsin Simisalu poole, teadmata, mis mind ees ootab.
Ma ei karda uusi inimesi ega uusi olukordi, mis tuli väga kasuks, sest ootamatust ja tundmatus kohas vette hüppamist oli seal kõik see 48 tundi, mis seal veetsin. Uskumatu oli näha inimesi, kellel oli motivatsioon nii laes ka hilistel õhtutundidel, kes olid täis teotahet ja ambitsiooni, kelle seltskonnas möödus aeg kui lennates ning kes sealjuures ei kaotanud suurepärast huumorisoont, kuigi surve oli peal ning teha oli palju.
Akadeemiast lahkudes meile öeldi, et teil läheb veidi aega, enne kui aru saate, mis te just tegite - ja täpselt nii läkski. Alles paar päeva hiljem sain aru, kus ma käinud olin, kui ägedate inimestega ma tutvusin, milline võrratu võrgustik JCI tegelikult on, kui palju uksi see sulle avada võib ning mis kõige uskumatum, et ma terve selle hullu programmi kaasa jaksasin teha. Inimvõimetel pole piire ning sa veendud selles alles siis, kui enda omadest üle astud ja tagasi vaatad.. ning imestad, mis sind siiani tagasi hoidis.
Nüüd saab ainult edasi minna!
Postitused
