JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Juuni SDG 17 - Üleilmne koostöö

SDG-de Kalender 

Jätkame JCI SDG-de kalendriga, mis põhineb UN SDGs Planning Calendar`il, säästva arengu eesmärkide tutvustamist. Juunikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 10 ÜLEILMNE KOOSTÖÖ. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.

 

JCI alustas ametlikku partnerlust ÜRO-ga aastal 1954, et läbi koostöö ühist mõju suurendada. JCI oli üks esimesi vabaühendusi, kes sai erikonsultandi staatuse ÜRO-s, millega anti JCI-le luba kasutada oma logo sees ÜRO sümbolit. 2017. aasta JCI maailmakongressil kirjutati alla vastastiku mõistmise memorandumile, et mobiliseerida noori kestliku arengu eesmärkidega seotud teadlikkuse suurendamiseks.

Ülemaailmsel, regionaalsel, riiklikul ja kohalikul tasandil on vaja kaasavaid partnerlussuhteid, mille keskmesse seatakse inimesed ja planeet.

Üleilmne eesmärk „Üleilmne koostöö“ keskendub koostööle ja partnerlusele, et saavutada säästva arengu kõik eesmärgid. See eeldab tõhusamat koostööd kõigil tasanditel nii rahvusvaheliselt kui ka igas riigis.

ÜRO tegevuskavas 2030 on kõnealune eesmärk jagatud viieks alateemaks: raha, tehnoloogia, suutlikkuse suurendamine, kaubandus, süsteemiküsimused. Ennekõike tuleb tugevdada partnerlust ja tagada säästva arengu valdkonnas sidus tegevus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Tähtis on saavutada avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlus, kasutades nende kogemusi ja asjaomaseid rahastamiskavasid.

Raha

17.1 Suurendada abi selleks, et arenguriigid suudaksid ise makse koguda.

17.2 Arenenud riigid täidavad täielikult ametliku arenguabi andmise kohustused, sealhulgas paljude arenenud riikide võetud kohustus anda ametlikust arenguabist/kogurahvatulust 0,7% arenguriikidele ja 0,15–0,2% vähim arenenud riikidele. Ametliku arenguabi doonorriikidel palutakse kaaluda ametlikust arenguabist/kogurahvatulust vähemalt 0,2% andmist vähim arenenud riikidele.

17.3 Kaasata erinevatest allikatest pärit täiendavad finantsvahendid arenguriikide toetamiseks.

17.4 Aidata arenguriikidel saavutada pikaajaline võlgade teenindamise stabiilsus kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk on toetada vastavalt vajadusele võlgade finantseerimist, vähendamist ja restruktureerimist ning vähendada suure võlakoormusega riikide välisvõlga, et leevendada võlgade tagasimaksmisega seotud probleeme.

17.5 Võtta vastu ja rakendada investeeringuid toetavad süsteemid vähim arenenud riikides.

Tehnoloogia

17.6 Tugevdada Põhja-Lõuna, Lõuna-Lõuna ja kolmepoolset piirkondlikku rahvusvahelist koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Suurendada teadmiste jagamist vastastikku kokkulepitud tingimustel.

17.7 Toetada keskkonnaohutute tehnoloogiate arendamist ja soodustingimustel siiret, tutvustamist ja levitamist arenguriikides.

17.8 Võtta 2017. aastaks täielikult kasutusele tehnoloogiapank ja vähim arenenud riikide teadustöö-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase suutlikkuse suurendamise mehhanismid. Edendada võimalusi avardava tehnoloogia, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kasutamist.

Suutlikkuse suurendamine

17.9 Suurendada rahvusvahelist toetust, et tõhusalt ja sihipäraselt suurendada arenguriikide suutlikkust. Toetada riiklikke säästva arengu eesmärkide rakenduskavasid, sealhulgas Põhja-Lõuna, Lõuna-Lõuna ja kolmepoolse koostöö kaudu.

Kaubandus

17.10 Toetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames üldist, reeglitel põhinevat, avatud, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, viies muu hulgas lõpule Doha arengukava raames toimuvad läbirääkimised.

17.11 Suurendada oluliselt eksporti arenguriikidest, seades eelkõige eesmärgiks kahekordistada 2020. aastaks vähim arenenud riikidest pärit ekspordi osakaalu ülemaailmses ekspordis.

17.12 Tagada vähim arenenud riikidele õigeaegselt püsiv tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääs, tagades muu hulgas, et vähim arenenud riikidest imporditud kaupade suhtes kohaldatavad sooduspäritolureeglid on arusaadavad ja lihtsad ning toetavad turulepääsu.

Tegevuspoliitiline ja institutsiooniline sidusus

17.13 Tugevdada ülemaailmset makromajanduslikku stabiilsust tegevuspoliitikate kooskõlastamise ja sidususe abil.

17.14 Suurendada säästvat arengut käsitlevate tegevuspoliitikate vahelist sidusust.

17.15 Tunnustada iga riigi poliitilist ruumi ja õigust kehtestada tegevuspoliitikad vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu saavutamiseks.

Mitme sidusrühma vaheline partnerlus

17.16 Tugevdada säästva arengu ülemaailmset partnerlust, koondades ja jagades teadmisi, tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid. Toetada säästva arengu eesmärke kõikides riikides, eelkõige arenguriikides.

17.17 Ergutada ja propageerida tõhusaid avaliku sektori, avaliku ja erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlusi, kasutades nende kogemusi ja vastavaid finantseerimiskavasid.

Andmed, seire ja aruandlus

17.18 Suurendada 2020. aastaks toetusi arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide suutlikkuse suurendamiseks, et muuta palju lihtsamalt kättesaadavaks kvaliteetsed, õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed sissetulekute, soo, vanuse, rassi, rahvuse, rändeseisundi, puude, geograafilise asukoha ja muude riigi jaoks oluliste tunnuste lõikes.

17.19 Kasutada olemasolevaid algatusi, et töötada 2030. aastaks välja näitajad säästva arengu saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks (lisaks sisemajanduse kogutoodangule) ning tugevdada arenguriikide statistiliste andmete kogumise suutlikkust.

Üleilmne eesmärk „Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus“ on Eestis seotud rahvusvahelise arenguabi, valitsemissektori eelarve ja keskkonnamaksude järgmiste näitajatega:

• ametlik arenguabi;

• valitsemissektori eelarve tasakaal;

• valitsemissektori võlg;

• keskkonnamaksud.

Eesti suunab järjest rohkem vahendeid ametlikku arenguabisse (0,19% RKT-st 2016. aastal), kuid see jääb siiski Euroopa Liidu seatud sihttasemest (0,33% RKT-st) tublisti maha. Riigi rahandus on tasakaalu lähedal: valitsemissektori koondeelarve on struktuurses tasakaalus ja võla osatähtsus sisemajanduse koguproduktis on Euroopa Liidu riikide hulgas väikseim. Täielikult ei ole rakendunud 2005. aastal algatatud ökomaksureform, mille eesmärk on suunata maksusurve tööjõumaksudelt tarbimismaksudele ja seega vähendada ka survet looduskeskkonnale.

1. AMETLIK ARENGUABI

Ametliku arenguabi näitajaga väljendatakse antud arenguabi osatähtsust rahvamajanduse kogutulus. Ametliku arenguabina käsitatakse riiklikku abi, mida antakse arengumaadele, et edendada nende majandusarengut ja suurendada ühiskonna heaolu. Ametlik arenguabi hõlmab toetusi, sooduslaene, mille soodustuselement on vähemalt 25% kogusummast, ja tehnilist abi, mida doonorriik osutab abisaajale otse (kahepoolne koostöö) või rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks ÜRO või Maailmapanga kaudu (mitmepoolne koostöö). Ametliku arenguabi hulka ei arvestata abi, mis antakse sõjalisel eesmärgil.

2. VALITSEMISSEKTORI EELARVE TASAKAAL

Valitsemissektori eelarve tasakaalu väljendatakse koondeelarve struktuurse positsiooniga, mis hõlmab valitsemissektori kõigi tasandite tulusid ja kulusid (nominaalne eelarve), millest on eemaldatud nii majandustsükli mõju kui ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarve tasakaalu mõjutada. Struktuurne eelarve tasakaal aitab saada riigi rahandusest adekvaatse ja moonutamata ülevaate.

3. VALITSEMISSEKTORI VÕLG

Keskkonnamaksud on kehtestatud selleks, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale, soodustada keskkonnasäästlikumaid tarbimis- ja tootmis- harjumusi ning vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaks kehtestatakse tõestatud ja spetsiifilise negatiivse mõju korral. Tähtis on nii kõnealuste maksude eesmärk kui ka maksubaas ja tõhusus keskkonnasäästlikkuse edendamisel.

4. KESKKONNAMAKSUD

Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eestis keskkonnamakse üsna vähe. Eestis on kehtestatud energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud, kuid puuduvad näiteks süsinikdioksiidi- ja ummikumaks ning pestitsiidi- ja väetiseaktsiis. Energiamaksude alla kuuluvad kütuse- ja elektriaktsiis, vedelkütusevaru makse ning saastekvootide müügitulu. Transpordimaksud on raskeveokimaks ja sõiduautode registreerimistasu. Saastemaksud on heitvee, jäätmete ja õhusaastetasu ning pakendiaktsiis. Ressursimaksud on vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse tasu. Ressursimaksuna ei arvestata maavara kaevandamisõiguse tasu, sest rahvamajanduse arvepidamises käsitatakse seda rendina.

Allikas: Statistikaamet.

Miks peaks üleilmne koostöö minu jaoks oluline olema?

#WeAreAllInThisTogether Me oleme kõik selles koos! Agenda 2030 koos 17 säästva arengu eesmärgiga on universaalne ja nõuab kõigi riikide, nii arenenud riikide kui ka arengumaade tegutsemist, tagamaks, et keegi neist maha ei jää.

Mida saaksime selle probleemi lahendamiseks teha?

Looge või liituge oma kohaliku kogukonna grupiga, mis püüab mobiliseerida tegevusi ja meetmeid Säästva arengu eesmärkide rakendamiseks. Julgustage riiklikke ja kohalikke omavalitsusi globaalsete eesmärkide teadvustamisel ja saavutamisel otsima partnerlust ettevõtete ja kodanikuühiskonnaga.

ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.

---------------------------------------------------------------------------------------------------

Kas teadsite, et duši all käimine, mis kestab kauem kui 5 minutit, tarbite sama palju vett kui vannis käies? Lühemate dušide võtmine on suurepärane viis selle väärtusliku ressursi säästmiseks. Puhta vee puudus mõjutab juba 4 inimest kümnest. 80% maailma reoveest jääb puhastamata. Vee säästmine kodukeskkonnas on võtmetähtsusega, et kindlustada meie põhiressursi jätkusuutlik kasutamine. Näiteks väga väike kuid oluline samm vee säästmiseks on kraani sulgemine hammaste pesemise ajal, käte pesemise või raseerimise ajal.

 

Tegutse kohe!

LOE LISAKS