Meie seekordne matk oli jätkuks eelmisel aastal toimunud matkale Neerutist Lasilasse. Aastaaeg ja ilm olid eelmise korraga võrreldes üsna erinevad, kuid vähemalt oli soe ja vihma ei sadanud… ning pühendunud matkajale piisab sellest täiesti 😊
Matka alustasime Lasila- Saksi teelt ning esialgu kulgesime mööda RMK Penijõe-Aegviidu- Kauksi rada.
Ametlik rada osutus meie jaoks natuke liiga lihtsaks, seepärast keerasime peale Mardihansu lõkkekohta metsikumale rajale. Mõnda aega olid meil ees rohu sees vaevumärgatavad jäljed kunagi ammu sõitnud masinast. Võhmetu lähedal lõppesid aga needki…
Meie matka marsruut oli kokku pandud Google ja Maa-ameti kaardirakenduse abil ning kaardi peal oli kõik lihtne- õkva läbi järgmise metsatuka ja 1,5km pärast olemegi järgmisel metsateel. Nii lihtsalt see aga ei läinud… kus kaardi peal olid lagedal alal mõned puud, seal tegelikkuses vohas kõrge ja okkalne võsa, et pidime käte ning jalgadega endale teed rajama.
Kahtlesime küll… kuid vanast indiaanitarkusest lähtudes ragistasime hea õnne peale mõned sajad meetrid läbi võsa suurte kuuskede alla- seal sai juba vabamalt kulgeda. Mingi aeg jõudsime vallseljakule ja siin oli jälle vaevumärgatav rada, vist viimastest seenelistest. Maapind oli aga lehtedest kirju.
Metsateele jõudes oli mõnigi meist juba veidi väsinud ja jaladki niisked. Olime valiku ees- kas kulgeda edasi mööda kruusakat Porkunini vilet lastes või teha veel paar km metsikut rada mööda metsa? Enne suure otsuse tegemist pidasime paslikuks veidi puhata ja lõunapausi teha.
Peale lõunat leisime ka järgmise metsaraja, kuid kahuks oli seal kõrge ulukiaed ees ja tee kinni- siin asub Järvajõe punahirvefarm. Püüdsime aiaäärt mööda edasi minna, kuid kurjad okkalised põõsad osutusid üsna suureks taskistuseks. Aed ei lõppenud, vaid keeras hoopis alla orgu. Mingi aeg läks lahti kõva madin ja meie eest pani metsa plagama üks punahirv. Märg udu laskus allapoole… ja olemine muutus niiskemaks. Lõpetasime selle pulli ära ja läksime kruusateele tagasi.
Mõne aja pärast pöörasime
hea õnne peale jälle metsa ning kohtusime jällegi hirvede taraga. Õnneks saime
seekord mööda aiaäärt kuni järgmise kruusakani minna. Kuni Porkunini kulgesime
nüüd juba lõbusamas meeleolus.
Porkunis nägime lõpuks lähedalt ka kuulsat punahirve ning hobusedki tulid meid uudistama. Järve ääres oli aga udune ning Kullese kohvik talveperioodiks suletud.
Tegime siiski poolringi ümber järve. Kaieallika lähedale oli keegi indiaani tipitelgi rajanud. Mingid metsikud linnud kisasid metsas. Ilma suuremate sekeldusteta jõudsime lõpuks Aru tee ning Porkuni-Loksa tee risti, kus meid ootasid autod. Ja tagasiteel ootas meid Arbaveres kuum saun 😊
Muljetas: Ando
Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720321586511
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar