Tere kõigile! Täna räägime Piusa jõe ürgoru
matkast. Meil on siin Erkki, kes jagab meiega oma matkaelamusi. Erkki, kes olid
matkal osalejad ja kuidas nad matkale kaasa aitasid?
Tere! Matkal osalesid Zahhar, Ando, Allen, Marge, Krista, Hanno ja mina,
Erkki. Meie seltskond oli mitmekesine: valdav osa on olnud seotud JCI Ettevõtlike
Noorte Kojaga, kuid oli ka nende matkamist armastavaid sõpru. Sama seltskond on
juba varem mitmel korral matkadel käinud. Vahel on ka teisi osalejaid, kuid see
seltskond võib öelda, et on kindel tuumik. See mitmekesisus tõi kaasa erinevaid
oskusi ja teadmisi ning aitas meil kõigil matkast maksimumi võtta. Matka
korraldajatel on juba teada, kes millega kõige paremini panustada saab - kellel
on telgid, kellel priimused, kes teab kui palju ja millist toitu kaasa võtta
ning kes kõige paremini tohterdada oskab, kui vaja minema peaks.
Huvitav! Kuidas jõudsite Piusa jõe ürgorgu ja kuidas matk
täpsemalt algas?
Matka esimene õhtu algas RMK Kõverajärve matkamajast, kuhu olime eelnevalt
majutuse broneerinud. Kuna majutus oli sinna broneeritud juba ammusest ajast,
siis oli ka loogiline, et matk võiks toimuda samas piirkonnas. Seal grillisime
liha, sõime kaasatoodud küpsetisi ja käisime saunas. Kuna maja paiknes
maalilise järve kalda, ei puudunud programmist ka ujumine. Ujumise ajal
lendasid järve kohal, üle meie peade ka nahkhiired, kes ilmselt toiduks
putukaid otsisid. Hommikul külastasid meid naabruses elavad 2 suurt sõbralikku
malamuuti. Matka esimese päev hommik tervitas meid küll vihamsajuga, kuid hommikust
suplust see ei seganud, ning enne matka alguspunkti liikumist lõppes ka vihm.
Et jõuda matka alguspunkti Vana-Vastseliinasse, jagunesime kahe autoga.
Üks auto viidi matka lõpp-punkti Piusasse, teine jäi alguspunkti
Vana-Vastseliinasse. Seal asuva endisaegse piiskopilinnuse juurest sai matk ka
alguse.
Väga huvitav algus! Milline oli matka marsruut ja kas on mõni
eriline koht, mis eriti meelde jäi?
Marsruut kulges piki Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateed, mis viis meid
läbi mitmekülgsete maastike. Matka ajal olid vaatamisväärsused tõesti
mitmekesised. Meile jäid eriti meelde maalilised liivakivipaljandid, millel oli
oma võlu, Piusa jõe äärde jäävad vanad vesiveskid ning vanad sovhoosilaudad,
mis annavad aimu piirkonna ajaloost ja eluolust.
Kuidas oli ilm matka ajal?
Õnneks ilm meid matka ajal alt ei vedanud. Enamasti oli päikesepaisteline
ja soe ilm, mis lisas matkale positiivset meeleolu. Esimesel matkapäeval hästi
kergelt korraks tibutas vihma, kuid see ei seganud meid sugugi.
Kõlab suurepäraselt! Kuidas ööbisite matka ajal ja kuidas see
teie matkakogemust rikastas?
Esimesel ööl ööbisime RMK Kõverajärve matkamajas, mis asus ilusa järve
kaldal. Saime nautida sauna ja värskendavat ujumist järves. See lähendas meid
loodusele ning andis võimaluse lõõgastuda ning valmistuda järgnevaks
matkapäevaks. Teisel ööl telkisime Härma lõkkekoha lähedal, mis tõi meid
loodusele veelgi lähemale, kuna RMK Metsamaja poolt pakutavaid mugavusi enam ei
olnud ning lootma pidime vaid iseendile ja oma kaasatoodud varustusele.
Millist toitu ja jooke te matka ajal nautisite?
Matka ajal toitusime klassikaliselt, valmistades tatraputru lihaga,
grillisime maitsvaid vorste ja liha ning nautisime võileibu. Loomulikult ei
puudunud ka kohv ja tee, mis aitasid hommikuti ja õhtuti energiat anda. Samuti
olid laual kaasatoodud küpsetised ning kohalikud ja eksootilised snäkid.
Millised olid teie jaoks matka kõrghetked või erilised
elamused?
Matk pakkus nii füüsilist pinget kui ka vaimselt kosutavat looduse ilu.
Üks kindel kõrghetk oli kindlasti suplus mõnusas jõevees pärast pikka
matkapäeva ning ergastav hommikune suplus pärast jahedat ööd. Lisaks olid
meeldejäävad liivakivipaljandid, mis pakkusid maalilisi vaateid all looklevale
Piusa jõele. Kindlasti tuleb esile tuua kohalike elanike sõbralikkust ja
lahkust.
Kas matka jooksul oli mingeid ootamatuid olukordi või
katsumusi?
Õnneks oleme kõik kogenud matkajad ja suutsime enamiku väljakutsetega
toime tulla. Üldiselt sujus matk suurepäraselt kindlasti jääb see matk meelde
kauaks. Meeldetuletus iseendale, et tuleb hankida natuke soojem magamiskott.
Kuidas saaksite kokku võtta matka lõpuemotsioonid ja muljed?
Matk oli tõeliselt nauditav kuna tegemist on piirkonnaga, kuhu Põhja-Eesti
rahvas niisama igapäevaselt ja möödaminnes ei satu. See oli meile meeldejääv
matk, mida kindlasti veel meenutame.
Suur aitäh, Erkki, et jagasite meiega oma põnevaid
matkakogemusi Piusa jõe ürgorus!
Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720310336153
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar