🌐 JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Detsember SDG 13

 

SDG-de Kalender       JCI SDG-de kalender põhineb UN SDGs Planning Calendar`il, mille kaudu tutvustame ÜRO säästva arengu eesmärke. Novembrikuus on fookuses säästliku arengu eesmärk nr 13 KLIIMAMUUTUSEGA KOHANEMISE MEETMED. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.  ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht.         ÜRO tegevuskava 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest varakult hoiatada. Üleilmsel tasandil on oluline pidada kinni Pariisi kliimakokkuleppest. Arenenud riigid on võtnud kohustuse kaasata 2020. aastaks rohelise kliimafondi tegevusse igal aastal eri allikatest kokku 100 miljardit USA dollarit, et rahuldada arenguriikide vajadusi.   13. eesmärk. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks 13.1 Suurendada kõikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega. 13.2 Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse. 13.3 Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. 13.a Täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni arenenud osalisriikide lubadus kaasata 2020. aastaks igal aastal erinevatest allikatest kokku 100 miljardit USA dollarit arenguriikide vajaduste rahuldamiseks seoses leevendusmeetmetega ja tegevuskava rakendamise läbipaistvuse tagamisega ning käivitada võimalikult kiire kapitaliseerimisega täismahus roheline kliimafond. 13.b Toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.             Eesti säästva arengu strateegia Üleilmne eesmärk „Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuse leevendamiseks ja selle mõjuga kohanemiseks“ on Eestis seotud kasvuhoonegaaside vähendamise järgmiste näitajatega: • kasvuhoonegaaside heitkogused; • energeetikasektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused; • transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitmed Eestis suurenevad eelkõige põlevkivist elektri ja soojuse tootmise tõttu. Oma osa on ka autostumisel ja naftal põhinevate transpordikütuste põletamisel. Eesti eristub Euroopa Liidu teistest riikidest selle poolest, et ühe elaniku kohta tekitatakse rohkem kasvuhoonegaase. Samal ajal suureneb sisemajanduse koguprodukt jõudsamalt kui kasvuhoonegaaside heide.     Kasvuhoonegaaside heitkogused  Kasvuhoonegaaside heite näitaja väljendab inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2-ekvivalentkilogrammides sisemajanduse koguprodukti (SKP) euro kohta. Näitajat väljendatakse ka indeksina 2000. aasta suhtes. Kasvuhoonegaasidena käsitatakse inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O) ja fluoritud kasvuhoonegaase ehk F-gaase: fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Hoolimata sellest, et kasvuhoonegaaside heitkogus seoti lahti SKP-st, tekkis Eestis 2015. aastal SKP euro kohta kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist suurem näitaja oli vaid Bulgaarias. Kõige vähem tekkis kasvuhoonegaase SKP euro kohta Rootsis (0,13 CO2-ekvivalentkilogrammi) ja Taanis (0,19 CO2-ekvivalentkilogrammi). Näitaja on suhtarv, seetõttu mõjutab Eesti näitajat nii suur kasvuhoonegaaside heitkogus energiasektoris kui ka suhteliselt väike SKP. Energeetikasektorist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused Kasvuhoonegaaside heide energiasektorist väljendab kõnealuses sektoris fossiilkütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 -ekvivalenttonnides. Biomassi põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust ei arvestata. Eesti peamine kasvuhoonegaaside heiteallikas on energiasektor, milles tekib 88–89% kasvuhoonegaasidest. 2016. aastal tekkis energiasektoris 17,5 miljonit CO2 -ekvivalenttonni kasvuhoonegaase. Põhiosa sellest tekkis kütuste põletamisel. Kütuste kontrollimatu heide oli vaid 0,1%.  Aastal 2015 oli kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta Eesti energiasektoris (12,1 CO2 - ekvivalenttonni) peaaegu kaks korda suurem kui Euroopa Liidu keskmine (6,6 CO2 -ekvivalenttonni). Transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused  Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata.  Transpordisektoris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguse osatähtsus kasvuhoonegaaside aastases koguheites on 10–13%. Sellest 99,98% moodustab CO2 heide. Võrreldes 2000. aastaga on kasvuhoonegaaside heitkogus transpordis mõnevõrra suurenenud. Alates 2006. aastast on see püsinud enam-vähem samana. Aastatel 2000–2016 tekkis põhiosa kasvuhoonegaaside heitkogusest maanteetranspordist. Maanteetranspordi osatähtsus transpordisektori heites suurenes 2016. aastal 2000. aastaga võrreldes 90%-st 95%-ni. Põhiosa maanteetranspordi heitkogusest tekitasid sõiduautod (64%), järgnesid raskeveokid ja bussid (kokku 28%). Kergeveokite osatähtsus oli 8% ja mootorrataste oma kõigest 0,3%.  Transpordisektoris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta vastas Eestis 2015. aastal Euroopa Liidu keskmisele (1800 CO2-ekvivalenttonni). Transpordisektoris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta oli 2015. aastal kõige suurem Luksemburgis (10 110 CO2-ekvivalenttonni) ja kõige väiksem Rumeenias (800 CO2- ekvivalenttonni). Allikas: Statistikaamet.        Kliimamuutused on ülemaailmne väljakutse, mis ei tunnista riigipiire. Atmosfääri heidetud saaste mõjutab kõikjal elavaid inimesi. See probleem nõuab lahendusi, mis tuleb kooskõlastada rahvusvahelisel tasandil ning arengumaade abistamine eeldab rahvusvahelist koostööd. Kliimamuutustega võitlemiseks kiitsid riigid heaks Pariisi kokkuleppe.   Miks peaks toiduga kindlustatus Sinu jaoks oluline olema?  Inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogused järjest suurenevad ja süvendavad seeläbi kliimamuutusi. Nüüd on need jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Kui midagi ette ei võeta, prognoositakse 21. sajandi jooksul maailma keskmise pinnatemperatuuri kasvu enam kui 3°C võrra. Kõige vaesemad ja haavatavamad inimesed kannatavad selle pärast kõige rohkem. Juba, me näeme, kuidas kliimamuutusega süvenevad tormid ja loodskatastroofid ning teised ohud nagu toit ja veepuudus, mis võivad konfliktideni viia.   Mida Me saaksime selle jaoks ette võtta?   Paljud ettevõtted ja investorid pühenduvad sellele, et vähendada oma heitkoguseid, mitte lihtsalt sellepärast, et see on õige asi, mida teha, vaid sellepärast see on ka majanduslikult kasulikum. Kui me kohe midagi ette ei võta siis läheb see meile lõpuks palju rohkem maksma. Praegu on meie võimalus kasutusele võtta meetmeid, mis viivad rohkemate töökohtadele loomisele ja paremale elule vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendades kliimatasakaalu.     COVID-19 on meie elu korraldust muutnud - seda kuidas me töötame, kuidas me suhtleme, kuidas me liigume. See võib olla pöördepunkt. Kasutagem hetke ja võtkem suund säästvamate eluviiside poole.     Alusta 10 lihtsa toiminguga! Me kõik saame elada jätkusuutlikult ja aidata luua paremat maailma kõigile. See aga tähendab pilgu heitmist sellele, kuidas me elame, ja mõistmist, kuidas meie elustiili valikud ümbritsevat maailma mõjutavad. Me langetame oma elu jooksul sadu tuhandeid otsuseid. Meie tehtud valikud ja elustiilid mõjutavad meie planeeti sügavalt.  ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.  Tegutse kohe!          LOE LISAKS