JCI Toompea ajaveeb: JCI SDG-de Kalender 2020 🌐 Mai SDG 10

SDG-de Kalender

Jätkame jaanuaris alguse saanud JCI SDG-de kalendriga, mis põhineb UN SDGs Planning Calendar`il. Maikuu pühendame säästliku arengu eesmärgile nr 10 EBAVÕRDSUSE VÄHENDAMINE, mis on seoses koroonakriisiga on võetud ÜRO-s veelgi suurema tähelepanu alla. Säästva Arengu puhul on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel.

COVID-19 pole mitte ainult väljakutse globaalsetele tervishoiusüsteemidele, vaid paneb proovile meie ühise inimkonna. See puudutab kõiki inimesi kõikjal, kuid tabab kõige tugevamalt kõige vaesemaid ja haavatavamaid kogukondi, süvendades olemasolevat ebavõrdsust. Samal ajal võimendab pandeemia mõju sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku ebavõrdsust.

Ebavõrdsuse vähendamiseks, käesoleva pandeemia tagajärgede ja tulevaste pandeemiatega efektiivsemaks toime tulemiseks, peame looma võrdsemad, kaasavamad, jätkusuutlikumad ja vastupidavamad majandused ja ühiskonnad.

VÄHENDADA EBAVÕRDSUST NII RIIKIDE SEES KUI KA NENDE VAHEL

ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, seejuures tuleb tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine olenemata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist. Tegevuskava näeb ette, et samad põhimõtted kehtiksid ka inimeste rände korral.

10.1 Saavutada 2030. aastaks järk-järgult sissetulekute skaalal alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekute suurenemine riigi keskmisest kiiremini ning säilitada see kasv.
10.2 Suurendada 2030. aastaks kõikide inimeste mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist.
10.3 Tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muu hulgas diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja meetmeid.
10.4 Võtta vastu tegevuspoliitikad, eelkõige maksustamist, töötasu ja sotsiaalkaitset käsitlevad põhimõtted, ning saavutada järk-järgult suurem võrdsus.
10.5 Täiustada ülemaailmsete finantsturgude ja finantseerimisasutuste reguleerimist ja kontrolli nende üle ning tugevdada selliste õigusnormide rakendamist.
10.6 Tagada arengumaade suurem esindatus ja mõjuvõim ülemaailmsete rahvusvaheliste majandus- ja finantseerimisasutuste otsustusprotsessis, et muuta nende asutuste tegevus tõhusamaks, usaldusväärsemaks, vastutustundlikumaks ja põhjendatumaks.
10.7 Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrapärast ja vastutustundlikku rännet ja liikuvust, sealhulgas planeeritud ja hästi hallatud rändepõhimõtete rakendamise abil.
10.a Kohaldada kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepetega arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide suhtes eri- ja sooduskohtlemist.
10.b Stimuleerida ametlikku arenguabi ja rahavooge, sealhulgas välismaiseid otseinvesteeringuid neid kõige enam vajavatesse riikidesse, eelkõige vähim arenenud riikidesse, Aafrika riikidesse, väikestesse arenevatesse saareriikidesse ja merepiirita arenguriikidesse, kooskõlas nende riikide arengukavade ja –programmidega.
10.c Vähendada 2030. aastaks sisserändajate poolt kodumaale saadetava raha ülekande maksumust alla 3% ja kaotada ülekandekanalid, kus ülekande maksumus on kõrgem kui 5%.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust vähendada inimeste majanduslikku ebavõrdsust, suurendada sotsiaalset kaasatust ning regionaalset tasakaalustatust.

Üleilmne eesmärk „Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel“ on Eestis seotud ebavõrdsuse järgmiste näitajatega:

• sissetulek leibkonnaliikme kohta;

•sissetulekute ebavõrdsus;

•arstiabi kättesaadavus.

Kuigi sissetulek leibkonnaliikme kohta on Eestis alates 2011. aastast suurenenud, on see 1,6 korda väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Suurenenud aga ei ole kõigi leibkondade sissetulek. Sissetulekute ebavõrdsus väljendub ka eriarstiabi ja hambaarstiteenuse kättesaadavuses, sest väiksema sissetulekuga elanikel napib raha kõnealuste teenuste tarbimiseks.

1. SISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA
2016. aasta andmete põhjal oli Eesti (109 41eurot) Euroopa Liidu riikide võrdluses sissetulekute poolest leibkonnaliikme kohta 18. kohal. Kõige suurem oli näitaja Luksemburgis (28 087 eurot). Järgnesid Austria (22 524 eurot), Saksamaa (21 198 eurot) ja Taani (21 116 eurot). Kõige väiksem oli sissetulek leibkonnaliikme kohta Rumeenias (4794 eurot), Bulgaarias (6735 eurot), Ungaris (8395 eurot) ja Horvaatias (8829 eurot). Juhivad selgelt nn vana Euroopa riigid ja mahajääjate hulgas on hiljem Euroopasse lõimunud Ida-Euroopa riigid.

2. SISSETULEKUTE EBAVÕRDSUS
2016. aastal oli Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses sissetulekute ebavõrdsuse poolest 11. kohal. Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Tšehhis. Järgnesid Soome, Sloveenia ja Slovakkia. Kõige suurem oli sissetulekute ebavõrdsus Bulgaarias. Järgnesid Rumeenia, Leedu, Kreeka ja Hispaania. Sissetulekute ebavõrdsus on üks näitajatest, mille korral ei eristu nn vanad ja rikkad ning uued ja vaesed Euroopa riigid. Näitaja tuleneb suuresti riiklikust korraldusest.

3.ARSTIABI KÄTTESAADAVUS
Arstiabi kättesaadavust mõõdetakse kolme liigi järgi: perearstiabi, eriarstiabi, hambaarstiravi. Arstiabi kättesaadavust vähemalt 16-aastaste seas vaadeldakse arstiabi liigi ja ekvivalentnetosissetuleku järgi. Arstiabita jäänuteks peetakse neid, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid arstiabi, kuid seda mingil põhjusel ei saanud.

Arstiabi kättesaadavus erineb eri liiki arstiabi korral. 2017. aastal oli Eesti elanikel kõige raskem saada eriarstiabi. Perearstiabi ei saanud 1,6% ja hambaarstiabi 7% vajanutest, kuid eriarstiabita jäänute osatähtsus oli märksa suurem: 12,4%.

Allikas: Statistikaamet.

Miks peaks ebavõrdsuste vähendamine minu jaoks oluline olema?

Tänapäeva maailmas oleme kõik omavahel seotud. Probleemid ja väljakutsed, olgu need vaesus, kliimamuutused, ränne või majanduskriisid, ei piirdu kunagi ainult ühe riigi või piirkonnaga. Isegi kõige rikkamates riikides elavad kogukonnad endiselt vaesuses. Vanimad demokraatlikud riigid võitlevad endiselt rassismi, homofoobia ja transfoobia ning usulise sallimatusega. Globaalne ebavõrdsus mõjutab meid kõiki, olenemata sellest, kes me oleme või kust me pärit oleme.

Mida saaksime selle probleemi lahendamiseks teha?

Ebavõrdsuse vähendamine nõuab suuri muutusi. Äärmise vaesuse ja nälja kaotamiseks on vaja investeerida noorte, sisserändajate ja teiste haavatavate kogukondade tervisesse, haridusse, sotsiaalkaitsesse ja inimväärsetesse töökohtadesse.
Riikide sees on oluline kaasava sotsiaalse ja majandusliku kasvu võimaldamine ja edendamine. Kui diskrimineerivad seadused, poliitika ja tavad kaotatakse, saame tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Riikide vaheliselt peame tagama, et arengumaad oleksid paremini esindatud ülemaailmseid küsimusi käsitlevate otsuste tegemisel, et lahendused oleksid tõhusamad, usaldusväärsemad ja vastutustundlikumad.

ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisel. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad anda oma panuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, tehes oma igapäevases elus teadlikumaid valikuid, tarbides mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt.
Mida vähem energiat kasutatakse, seda vähem tuleb seda toota. Ehkki on olemas kliimasõbralikud energiaallikad, peavad muutused tulema lõpptarbijatelt - elanikelt, ettevõtetelt, tööstustelt, kes peavad oma tarbimist kontrollima. Rääkides tarbimisest siis 29 protsenti kogu globaalsest energiast tarbivad kodumajapidamised ning selle tõttu tekib 21 protsenti maailma CO2 heitkogustest.
Ära raiska elektrit - tõmba juhe seinast välja!

Tegutse kohe!