Piirid avarduvad - 700 meetrit maa all

8. aprilli üldkogu algas aprillikuule sobivalt mittetraditsioonilises kohas. Ehk mitte maa peal, kus ligi 100% oma ajast veedame (sukeldujad ja koopauurijad vähem:)), vaid Kiek-in-die-Köki kõrval asuvate Rootsi ja Ingeri bastionite põnevates käikudes.

Ajalugu elab vaid 7m sügavusel meie jalge all enne Põhjasõda ehitatud bastionite käikudes. Ligi 380 meetri pikkuse matka jooksul (nii pikalt on käike külastajatele avatud) jutustas giid väga põhjalikult tunnelitevõrgustiku erinevatest kasutusaladest läbi aegade. Põhjasõja ajaks toimetati sinna hulk kahureid vaenlasi hirmutama, mille Peeter I hiljem ära laskis vedada. Teise maailmasõja ajal andsid kitsukesed (1,5m keskmine käigu laius) käigud turmtule eest peavarju ligi 1000(?) inimesele. Hiljem kujunes sellest paigast poliitilise eliidi varjend ja peale EV taasiseseisvumist hoolitsesid käikude asustatuse eest kodutud. Hoolimata maa-alusest niiskusest ja pimedusest on käike korralikult laastatud ja palju põnevat "raudvara" ära viidud.


Kuigi külastajatele on käigud avatud olnud juba 2007. aasta veebruarist, võib siiani tunda ängistust ja ootamist, mida paksud müürid läbi sajandite endasse on salvestanud.


JCI Toompea ajaloohuviline seltskond end aga sajandite taagast heidutada ei lasknud ja matkas rõõmsalt läbi kitsukeste käikude trellideni, millest edasipääsemiseks oleks pidanud olema arheoloog või vähemalt sukelduja. Giidi jutu järgi ulatub käikude lõpus vesi üle pea ja avastamata on veel palju põnevaid saladusi. Bastionide käikudes elab Eestis haruldane üle 5cm pikkune ämblik. Tagasiteel! (õnneks, sest ei tea, kuidas vastasel juhul edasiminek oleks õnnestunud) kohtasime ühte lugupeetud eksemplari, kes lasi end rahulikult pildistada.

Ligi tunniajase ning vähemalt kilomeetri pikkusena näiva maa-aluse teekonna järel ajaloo hämarustesse oli hea jälle tänapäeva ja särava päikese kätte jõuda. Elu läks edasi omas rütmis - st jätkus üldkoguga Kloostri Aidas. Muljetest tulvil, mõtisklesime oma kojas oleku põhjuste ja eesmärkide üle, kuulasime Eeva lahedat üleskutset Minu Eesti mõttetalgutel osaleda, Ursula ülevaadet Eesti kojas toimuvast ning otsustasime korvpallitiimiga Tartu turniirile minna:)

Ühte õhtupoolikusse võib mahtuda nii palju - minevik, olevik ja tulevik. Ja seda kõike heade sõprade-mõttekaaslaste seltsis.

Maa-aluste külaliste ja elanike pilte näeb JCI Toompea pildialbumist http://www.flickr.com/photos/jcitoompea/sets

SUURED TÄNUD PÕNEVA ÕHTU EEST KORRALDAJATELE!!!!!

Siiri