esmaspäev, 25. veebruar 2008

Vastlapäeva meenutusi

Veidi hilinenult natuke ka muljetamist äsjatoimunud Vastlapäevast.

Pilt pärineb Nõmme Seikluspargi veebist

Vastlapäeval lastakse ikka liugu, eksole. Et mida pikem liug, seda pikemad linad... Kuigi jah, tänapäeval saab lina pikkust ka kaupluses valida:)

Seda lihtsat tõsiasja ignoreerides otsustasime siiski ka vastlaliu teha. Et seltskond oleks kirjum ja sõprussuhted kiiremad tekkima, ühendasime jõud Tallinna, Go ja E-Kojaga.

Mida aga vastlapäeval ei olnud, oli lumi. Kas see üllatas? Tegelikult mitte. Jonnakate eestlastena suundusime liugu laskma hoopis Nõmme Seiklusparki.
Seal kinnitati meid turvarihmade külge, pähe seoti kükloobid (loe: otsmikulamp) ning lasti ükshaaval rajale. Vähem julged elasid raja all kaasa, moodustades energilise kisakoori.

Lisaks mitmete meetrite kõrgusel puude küljes erinevatel õõtsuvatel-veerevatel-pöörlevatel atraktsioonidel turnimisele sai tõepoolest ka vastlaliugu lastud! Iga rada lõppes nimelt pikema maapinnale laskumisega ning ka üleval latvades tuli vahel puudevaheline pikk hüpe sooritada, mis väikese liu mõõdu välja andis. Rullikutega trossi küljes, hoog sisse ja vastlaliug missugune!

Erilise elamuse jättis kõrvaltvaatajaile asjaolu, et ega seda polnud eriti aimata kellele seal üleval ergutust karjud. Näha oli vaid tume inimkogu veelgi tumedama öötaeva taustal, üksik tuluke otsaees põlemas. Aga julgustust oli ronijail tarvis! Eriti kui Tarzani hüpe kätte jõudis... Haarad köiest ja viskud pimedusse....

Kokku oli radasid 5, iga järgmine eelmisest keerulisem ja kõrgemal. Ainsana läbis kõik 5 rada meie Koja huviline Tarmo, aplaus talle siinkohal! Ülejäänud piirdusid 4-ja rajaga ja võin kinnitada, et külmas öös oli see tõsine saavutus!

Näpud külmast kanged ja adrenaliin laes, suundusime Hiiu Pubisse, kus jõime sooja teed ja sõime traditsiooniliselt kukleid. Rohkem kui 30 inimest oli meid seal koos, nii et juttu jätkus kauemaks!

Kommentaare ei ole: