Ando, visionäär, oli varasemalt juba matka
"kummikumatkaks" nimetanud - ja oh, kui õigus tal oli! Juba kümnenda
sammu järel sai selgeks, et kummikud olid päeva MVP-d. 🥾🌿
Seiklus ei hoidnud end tagasi. Mis pidi olema
lihtsalt üks mõnus pühapäevane matk, muutus kiiresti tõeliseks avastusretkeks
Tõlinõmme karstialal. Sulavete rohkus muutis ühe süütu oja uhkeks jõekeseks,
mis nõudis meilt leidlikkust ja veidi põnevust, kui otsisime üleujutatud
külatee ületamiseks sillavõimalust. Meie soovidele vastates avanes meile
täpselt see õige rada. 🌊👣
See osa teekonnast, läbi lumise metsa, oli iga
loodusfotograafi unistus. Otsustasime seal, kiviaja hõngus, isegi lõunat
nautida, et imelist jäämetsa kogemust täiel rinnal omaks võtta. 🍲🌲
Jää pealt edasi liikudes viisid meie kiired sammud meid taas läbi looduslike radade, kuni jõudsime lõpuks kohalike hobuste juurde, kes otsustasid oma galopeerimisoskustega meid tervitada. Nad olid vist natuke nördinud, et toidu asemel said vaid pai. 🐴💨
Ja just kui arvasime, et päev ei saa enam paremaks minna, otsustas Krista, et on aeg lähker hernesupiga välja võluda. Vääna mõisas, veidi eemal, tähistasimegi meie seiklusrikast päeva ühe kosutava supiringiga.
Ja muidugi, mis oleks parem viis päeva lõpetada kui väikese välikontserdiga, mille korraldasid meie julgemad seiklejad. 🎶🍲
Kokkuvõtteks, sõbrad, matkaelamused on need, mida ei saa lihtsalt sõnadega edasi anda – need tuleb ise kogeda.
Seiklus
kutsub! Järgmise korrani! 🚶♂️🚶♀️✨
Muljetas: Paavo
Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720315175075
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar