Matk Lahinguvälja- Kehra, 17.12.23

 17. detsembril käis 8 liikmeline seltskond Kehra ümbruses matkamas. Ilus karge talv oli just pehme sulailmaga asendunud. Teed nii linnas kui metsavahel olid kohati nagu liuväljad. Matkajad kasutasid transpordiks rongi– hea aeg uute inimestega tutvumiseks ja Ando sai uue aasta matkaplaanidest rääkida (spoiler alert:  plaanid on vägevad, sihtkohtadeks nii Lõuna-Eesti kui üks põnev saar).

Matka alustasime Lahinguvälja rongijaamas. Mis lahing seal siis toimus? Miks selline koha nimi? 1919. a 4. Jaanuaril toimunud lahing oli esimene edukas soomusrongilahing ja üks Vabadussõja murdelahinguid, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale. Hurraa! Selle sündmuse auks ka siis “Lahinguvälja”rongipeatuse nimi, mille punavõim muutis 1957. aastal “Vikipaluks”. Alates taasiseseisvumisest on ta jällegi “Lahinguvälja”.

Ajaloo teadmised kogutud, panime nutikellad matkareziimi ja GPS seadmed teekonda salvestama, et pärast oleks ikka uhke kõnnitud sammuhulka vaadata. Päike paistis ja nii need esimesed kliomeetrid läbiti. 

Mingi hetk suundusime aga maanteelt kõrvale, et oleks ikka päris matka tunne 😊 Lumi oli paks ning ees sumpasid need, kellel vett pidavam jalavari. Keegi ütles: “Oi kui ilus mets!”. Kuid tegelikult olime lageraie platsil, aga sillerdav lumi ja kaugel olevad metsad tegid hingele siiski rõõmu. 

Varsti ületasime Aavoja- Kaunissaare kanali ja jõudsime Kaunissaare veehoidja juurde, mis on tallinlastele vajadusel joogivesi. Kaunis koht ka lõunat süüa. Piknikutekid, rätikud lumele ning toidukraam välja. Pidulaud mis pidulaud! Veel leiged pannkoogid, isetehtud hummus, piparkoogid, sünnipäevakook Tosca ja muud head paremat. Veidi kuuma teed ja lonks glögi ning tekkis soov kõndima hakata, et jahedus kontidesse ei hakkaks ning tarbitud kalorid peaks ka maha kõndima.

Mõnusad külavaheteed, veidi kaardi lugemist ja kalkuleerimist- et kuidas oleks parem? Algne plaan oli läbi noore metsa minna, kuid kui matkajuhi saabas täitus veega (tegu oli leme all peituvate kraavidega) leppisime tsiviliseeritud radadega.

Taamal haukuvad koerad tekitasid veidi muret, et kuidas neist mööda pääseda kui rada läheb maja kõrvalt… õnneks läks rada siiski enne koeri ja maja ilusale metsateele. Tõnisel oli karp vorstidega käes, juhuks kui koerad tulevad. Vorstid jäid siiski koerte poolt söömata. Jõudsime Kehra terviserajale.

Keegi matkalistest kilkas: “Hunt!” Mõtlesin, et ei saa olla, raudselt koer või kuulsin valesti… Aga oligi hunt, selline ilus, puuüraskite poolt disainitud puutüvele oli maalitud hunt. Edasi kõndides nägime veel teisigi maalitud  linde ja loomi. Metsa galerii! Aitäh kunstnikule meie poolt.

Ja seal ta siis oligi, rippsild. Olime tagasi inimasustuses, Kehra linnas. Plaanis oli teha väike kohvikupaus ning seejärel tagasi rongile.

Kehra oli libe mis libe, mõnel majal oli venekeelsed tähedki peal (atleetvõimlejate klubi). Spordihall oli aus, kohvikus Sohvik oli kohvi ja konjakit, samuti praadi või seljankat. Prae jaoks seekord aega ei olnud aga istuda ja muljetada oli mõnus.

Ja algas viimane vaatlus – libedal teel 10 minutiga rongijaama jõudmine. Jõudsime, isegi 2 minutit varem. Teel rongijaama nägime ilusaid maalinguid rongidest ja loodusest – sellist kunsti võiks ju linnapildid rohkemgi olla.

Rongisõit läks kiirelt ning enamik seltskonnast jätkas koosviibimist Krista hubases saunas.

Minu esimene matk selles seltskonnas ja annan hinde 10/10!

Muljetas: Kristiine

Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720313479317