Seekord jutustab oma loo Paavo.
Kuulsin 2003. aasta sügisel ühe sõbra käest, et ta
olla liitunud noortekojaga ning et seal leidvat aset põnevad ettevõtete
külastused, huvitavad koolitused ja meeleolukad peod.
Trükkisin siis ühel hetkel märksõna „noortekoda“ tolleaegsesse otsingumootorisse ning JCI Toompea võrguvärav oli esimene, mis sealt vastu vaatas. Saatsin huvilistele mõeldud e-postiaadressile kirja ning kiirelt tuli Liinalt (Liina Karotamm) vastus, et paari päeva pärast on Scotland Yardis English Night.
Trükkisin siis ühel hetkel märksõna „noortekoda“ tolleaegsesse otsingumootorisse ning JCI Toompea võrguvärav oli esimene, mis sealt vastu vaatas. Saatsin huvilistele mõeldud e-postiaadressile kirja ning kiirelt tuli Liinalt (Liina Karotamm) vastus, et paari päeva pärast on Scotland Yardis English Night.
Oli jaanuar
2004. Mõni kuu hiljem korraldasin juba ise English Night õhtu, kus kõik
rääkisid vaid inglise keeles... ja sealt see kõik algas.
JCI kogukonnas toimetamine on andnud mulle võimaluse tutvuda paljude põnevate inimestega nii Eestist kui üle maailma, osaleda
suurkonverentsidel Eestis, Euroopas ja maailmas. Samuti olen saanud
vabatahtlikuna panustada erinevatesse projektidesse ja tegevustesse ning võtta
viimast vahvatelt pidudelt ja seltskondlikelt koosviibimistelt. Seni viimaseks
suuremaks eneseteostuseks oli koja investeerimisprojekti käimatõmbamine
eelmisel aastal.
Kõige meeleolukam mälestus on Tallinnas 2006. aasta
suvel toimunud eurokonverentsi viimase afteka järgne varavalges sõit rohelise
lõõtsabussiga, kuhu litsus ennast kaks korda rohkem rahvast, kui sinna
tegelikult mahtuma pidi, Olümpia hotelli juurest Pirita randa, kus jätkus äge
after-afterparty vahuveini ja maasikatega hommikuni.