Matk: Aegviidu- Mägede- Napu- Ardu, 29.06- 01.07.18

See matk on järjekordne etapp Oandu- Ikla matkateest. Seekord siis planeeritult 2,5 päevane ja kahe ööbimisega metsas.

Matka ajaks lubati külma ja tuulist ilma, aga et vihma eriti mitte, siis otsustame ikkagi minna. Reede õhtul sõitsime rongiga Aegviitu. Rahvast oli rongis palju, tunti ka huvi, et mis suunas minek.

Aegviidu jaamas tervitas meid kerge vihmasabin, mis õnneks üsna pea üle jäi  Tõmbasime seljakottidele vihmakindlad katted peale ja teele!

Majade vahelt välja jöudes keerasime metsavaheteele. Esimese vahepeatuse tegime Nikerjärve ääres. Heitsime seljakotid seljast ja tegime väikese näksiringi. Aegviidu kandis on tore matkata, kuna rada pole igavalt sirge, ega tasane. Sekka üksikuid künkaid, kus sai lihaseid pingutades üles ronida. Uueveski tee äärest leidsime kompleksi veidraid hooneid: meenutasid veidi kääbikumaju, ainult suuremas mõõtkavas. Hiljem selgus, et tegu endise Harju KEK-i puhkebaasiga.

 
Veel omajagu metsavaheteed, kuniks jõudsime Mägedele: esimene lõkkeplats oli juba hõivatud, teine samuti, õnneks oli kolmas plats vaba. “Okupeerisime” siis selle. Samal hetkel hakkas kergelt vihma tibutama. Panime kähku telgid järve äärde püsti ning vihmasabin lõppes… nagu oleks tahtnud meid proovile panna :-)

    
 Järgnes lõke ja õhtusöök. Menüüs grilvorstid kartulipudru ja kisseliga :-) Öine järv mõjub päris maagiliselt, julgemad käisid ujumas.

 
Hommikul säras päike!  Karastav suplus järves (endine liivakarjäär) mõjus väga värskendavalt.  Hommikupudru söödud, panime telgid kokku ja matkasime edasi. Lähedalasuvas Valgehobusemäe puhkekeskuses täiendasime joogivarusid. Aitähh lahkele pererahvale! Sealt edasi läks jalgrada, kohati ka laudtee…

Üle Tarvasjõe viib kitsas ja kõikuv purre, mille kõigutamist julgemad/lapsemeelsemad said proovida. See purre pidi suurvee ajal vee alla jääma aeg-ajalt. 

Metsas olid maasikad ja mustikad juba küpsed. Ega matkaline toiduga valiv ei ole- sõime neid ikka isuga :-)

Söesauna talu juures ületasime Perila- Jäneda maantee ning jõudsime peagi Kalajärve lõkkekohta. Siin leidsime mõnusa varikatusega laua, kus tegime priimusega lõunaks Itaalia pada põdralihaga. Vahepeal külastasid meid 2 välismaa tüdrukut, kes olid sealsamas varikatuse all võrkkiiges ööbinud ja tahtsid nüüd viimased otsad lahti siduda. Meil mitu pikka meest, kes hea meelega oma abi pakkusid, lisaks said tüdrukud ka Eriku käest minikoolituse- kuidas siduda paali sõlme :-)

Edasi matkasime Suurest ja Väikesest Kalajärvest mööda Kakerdaja raba suunas.

Raba serva jääv Noku lõkkekoht oli ülerahvastatud, mingi suurem üritus tundus olema… või lihtsalt ilus ilm… Üle raba viib laudtee, kokku 3.6 km. Jalutajaid oli siin päris palju, aga meile antakse viisakalt teed.

 
Keset raba on Kakerdi järv: vesi on küll suht külm, sellegipoolest läksime kõik ujuma.

Raba ületatud, jätkub kruusatee metsa vahel. Ühe puu küljes oli aga postkast külalisteraamatuga: jätsime ka enda poolt sinna tänusõnad.

Et mööda kruusateed astuda igav siis leidsime tee kõrvalt jalgraja, mille samblasel pinnal astuda oli veidi mõnusam. Vahepeal saabus ajalooline hetk: esimesed 100 km on matkarajast läbitud!

Veel paar kilomeetrit ja jõudsime Napu lõkkekohta. Olime seal ainsad. Kohe kõrval on Jägala jõgi, et servad järsud ja vool kiire, siis ujuma eriti ei kutsu. Panime telgid püsti. Lõkkepuud olid aga otsas, õnneks leidus neid kõrvalasuvalt raiesmikul küllaga.  Tegime õhtusööki ja võsime külmarohtu. Õhtul liitus meie matkaseltskonnaga Heliina, kes tõi kooki ja ka külmarohtu juurde, nii et öö hakul oli tuju veel parem :-)

Öösel oli väike vihmasabin, aga see ei seganud kedagi.

Hommik: veidi jahe ja tuuline. Hommikusöögiks riisipuder moosiga ja asjad kokku. Telgid jms. raskema toppisime Heliina autosse- seljakoti sai väga palju kergemaks. Edasi kulges matk mööda kruusateed metsa vahel. 

Mõne km pärast jõudsime Rabav Matkakoju. Peremees Meelis võttis meid lahkelt vastu ja juttu jätkus kauemaks. Saime täiendada ka oma veevarusid.

Metsavahetee, puudel rippusid samblikud, nagu pikad habemed. Mingi aeg jõudsime metsast välja ja kruusatee ääres olid põllud ning talud. Külastasime ka Kautla memoriaali, kus sai tehtud väike puhkus ja kehakinnitus.

Peale lõunat jõudsime Paunküla veehoidla äärde, Hiieveski telkimisalale. Siin tegime lõunasööki ja väikese puhkuse. Ujuma aga keegi ei kippunud- matka lõpp andis vist juba tunda.

Raigo ja Heliina otsustasid minna tagasi, Napu lõkkekohta jäänud autole järele.

Ülejäänud seltskonnaga aga astusime viimased paar kilomeetrit asfaltteed mööda Paunküla veehoidla serva jääva seekordse matka lõpp-punkti Ardu poole. Samm jäi aga lühemaks… õnneks olid Jukal kaasas käimiskepid ja nii sai proovitud Kreisiraadiost tuttavat “Väsinud matkalise kojutoomist :-)

Enne bussi jõudsime veel kohalikus pubis matka lõppu tähistada.

Distantsiks kujunes nende 2,5 päeva peale kokku u. 40km.

Muljetas: Hanno

Täiendas: Ando

Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72157692810440700

Teised Oandu- Ikla matkatee lood: http://jcitoompea.blogspot.com/search/label/Oandust%20Iklasse