Matk Liiapeksi- Aegviidu, 26-27.08.17

Eelmisel matkal tekkis mõte järgmine kord midagi tõsisemat ette võtta: Oandu- Ikla matkatee, 375km ja alustada sellel matkamist etappide kaupa.

“2012. aastal avatud RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.” http://loodusegakoos.ee/kuhumi…/matkatee/oandu-ikla-matkatee

Esimest matka sai mitu korda edasi lükatud, kuna vaheldumisi kimbutas ilmateade meid nii vihma, äikese, kui rahega. Augusti lõpuks oli aga aeg küps ja 26-27 Augustil toimuski esimene matk, mis oli küll meie matkatee 3. etapp: Liiapeksi- Aegviidu. Valisime selle lihtsalt sel põhjusel, et Aegviidu kandis lubas ilmateade paremat ilma, kui Võsul J Osales meid sel etapil 4: Ando, Erkki, Hanno ja Raigo.

Kuna esimese matka mõte oli teha nn. proovimatk, et panna proovile nii ennast kui ka varustust, siis laiemat reklaami sellele ei teinud.

Kogunesime kell 9:45 Tallinna Bussijaamas ja sõitsime bussiga Loksa teeristi. Poolel teel hakaks aga vihma sadama, kuigi polnud ette nähtud ja sadas ka siis, kui bussit maha astusime. Ega midagi- kõndisime bussioote paviljoni ja valmistasime end vihmas käimiseks ette- kellel oli, tõmbas matkakoti peale veekindla katte, kellel polnud see aga vhmakeebi.

Taevas liikusid pilved aga omasoodu ja lõunapool oli taevas heledam. See lisas optimismi, sest minna tuleks ikka valguse poole, siis jääb vihm selja taha J Paar km oli kruusateed ning käia üsna mõnus, siis aga näitas rada et nüüd on vaja minna üle heinamaa. Vihm oli küll lakanud, kuid märg rohi tegi matkasaapad väljast kohe üsna märjaks. Enne matka oli 3 meist käinud ekstra poes matkasaapaid ostmas ja rõõm oli suur, kui jalad nüüd kuivaks jäid. Kohtasime ka mitmeid seenelisi, kes varakult metsas ja oma saaki autosse pakkisid. 4 meest suurte seljakottidega tundus neile aga tavaline vaatepilt, ju siis käiakse seda matkateed tihedalt.

Esimene vahepeatus oli meil Järvi järvede juures, u 5km Peterburi teest. Siin oli ka aeg oma seljakotte kergendada. Allakirjutanul oli eriline põhjus tähistamiseks ja nii ilmuski välja selle matka esimene (ja viimane) vahuvein J Pärnjärv tundus olevat ka populaarne pikniku- ja kalastuskoht- vähemalt inimesi nii grilli ku õngega liikus siin mitu.

 

Ilm läks aga kogu aeg paremaks ja otsustasime edasi astuda. Enne Kõnnu Suursood leidsime tee äärest iseäraliku postkasti, kuhu matkajad said teistele teateid jätta (meie arvasime nii), hetkel oli seal sees vaid tükike sammalt ja üks “Kirju koer”.

Siin kohtasime ka jalgrattureid, kes sama distantsi teistpidi sõitsid. Saime neilt teada, et ööbisid nad Jussi telkimisalal ning lõkkepuid oli seal küllaga. Hea teada!

 

Üle Kõnnu Suursoo viis 2km pikkune laudtee, mille keskel oli vaatetorn, kus avanes avar vaade kogu selle ilule (või siis ka soisele kidurusele). Kuna puhus kõva tuul siis astusime peagi tornist alla ja puhkasime jalga torni all pingil. Paar km eemal paistis juba aga künka otsas olev Paukjärve vaatetorn, mis oli meie järgmine sihtkoht. Seadsimegi sammud sinnapoole. Siin oli ka meie matka esimene suurem tõus. Kuna samm veel reibas, siis läks see ludinal. Kohale jõudes teatas Erkki, et tema on siin käinud J Tõepoolest- Paukjärve ääres on Toompea koda käinud matkamas ka 2012 ja kokkuvõtet saab lugeda blogist: http://jcitoompea.blogspot.com/2012/10/sugisene-automatk-korvemaale-13102012.html#more.  

Paukjärve ümbrus on vist populaarne seenekoht. Kohtasime siin seenelisi nii ühe- kahe- kui ka kümnekaupa (äkki keegi müüb siia tuusikuid?). Edasi matkasime mööda kitsaid radu ja järvedevahelisi oose kuni Jussi järvedeni, kuhu oli 4km.

RMK Jussi telkimisala Väinjärve ääres olime valinud ka oma esimeseks ööbimispaigaks. Sin oli neid telkimisplatse lausa 2. Valisime selle, mis peateest veidi eemal ja veidi privaatsem tundus olema. Üks- kaks said telgid üles tehtud. Kuna aeg oli õhtusöögiks veel varane, siis veetsime seda jutustades  ja kaarte mängides.

Üritasime ka tulepulgaga tuld teha… proovida said kõik, sädemed saime kätte aga paber ei süttinud. Ilmselt on selle jaoks vajalik mingi muu kergesti süttiv matrejal. Lõupuks saime tule siiski tavaliste tikkudega üles. Hanno käis ujumas. Siis aga kattus taevas pilvedega ja hakkas sadama. Õnneks oli meil varikatusega laud, seega saime oma tegevust jätkata. Tegime Erkki gaasipriimusel süüa (Mehhiko pada) ja Hanno grillis vorste, ning ootasime vihma lõppu. Kell 23 saime lõpuks asemele.

Vastu hommikut langes temperatuur aga +5…+6 kraadini. Allakirjutanu oli otsustanud olla kaval ning ruumipuudusel paksema magamismati asemel õhukese joogamati kotti toppinud, sellel magades hakkas aga külm. Lisaks tuli võidelda gravitatsiooniga- kuna telk asus väikese kallaku peal, siis kippus magamiskott libisema mööda matti allapoole. Aga hommik saabus siiski, seekord koos päikesega ja puhata oli saadud ka.

 

 

Pärast hommikuujmist tegime hommikusöögiks tartaputru metssealihaga, mis maitses hästi ning järveveest keedetud kohv oli samuti virgutav. Kuna kaasavõetud veevaru oli mõnelgi olematuks kahanenud, siis keetsime järveveest endale teed kaasa.

Kell 11 saime lõpuks asjad kokku pakitud ning liikuma hakata. Rändasime veel jupp aega Jussi järvede vahel, ikka mäest üles ja alla. Kokku on siin 6 järve: Kõverjärv, Mustjärv, Linajärv, Pikkjärv, Suurjärv ja Väinjärv. Pikkjärve ja Suurjärve eraldab oos ja kohas kus see on kõige kitsam ja madalam, viib ühest järvest teiseni teerada- rahvapärimuse järgi käisid siin näkid ühest järvest teise. Olime veidi aega üsna tasa ja ootasime, kuid peale aeg-ajalt rohus siblivatele konnapoegade teisi hingelisi ei näinud.

 

4km pärast jõudsime Jussi nõmmele, mis on endine sõjaväe polügon ning mitu korda maha põlenud, künklik ja väheste puudega. See-eest oli põdrakanep oma õitsemise äsja lõpetanud, ning õhk oli täis nende lendavaid ebemeid. Ilus!

Peagi jõudsime Soodla jõeni, kus tuli otsida kuivemaid teid üle mudalompide. Kuna eelmine päev oli pikk olnud, siis tegime nüüd tihedamini puhkepause.  Jussi matkarajal on Toompea koda käinud varem matkamas ka 2013:
 http://jcitoompea.blogspot.com/2013/10/jci-toompea-sugismatk-pohja-korvemaale.html#more

Lõunasöögi ajaks jõudsime Harakajärve äärde. Jussi ja Aegviidu vahel oli see enam-vähem viimase kolmandiku peal ja üks väheseid järvi siin kandis. Kuid kummalisel kombel polnud siin mingit ametlikku lõkkekohta. Leidsime siit eest siiki ühe noore ema, kes oma väikese lapsega oli tulnud rattamatkale ja einet võttis. Küsisime, kas tohime talle seltsi pakkuda, aga meie tegevus ajas tal vist silmad suureks ja ta kiirustas pigem minema... või oli ta lihtsalt viisakas J  Nimelt ammutasime tumedast järveveest ühe paraja katelokitäie ja asusime rahumeeli priimuse peal omale lõunat valmistama. Seekord siis Itaalia pada põdralihaga. Maitses jällegi väga hea.

 

 

Pärast Harakajärve tulid meie teele aga mäed ja orud, ehk Aegviidu suusaradade tõusud ja laskumised. Olid veidi väsitavad. Kella 17-ks jõudisme siiski Aegviitu ja saime kell 17:57 rongile, mis saabus Tallinna kell 18:45. Kõik olid rõõmsad ja rahulolevad ning tegime ka plaane järgmise etapi suhtes.

Laupäeval kujunes kilometraaziks u. 14km (Loksa teerist- Järvi järved- Paukjärve- Jussi telkimisala) ja pühapäeval u. 18km (Jussi telkimisala- Aegviidu).

 

Matkalt tehtud fotod on siin: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72157684702747842

 

Kokkuvõtteks mõned tähelepanekud:

1. Korralikud matkasaapad- olid selle matka staarid. Botaste või kummikutega saab ka matkata aga kui distantsid on pikad ning jalad on märjad või ära hõõrutud, siis pole enam kuigi lõbus ning taksot ega kiirabi keset metsa võtta ei ole. Seega, kes tahab matkale tulla, siis korralikud kõva tallaga veekindlad matkasaapad on “A ja O”. Märksõnad “Core Tex”, “Weatherproof” ja “Weathertite” on abiks. 
2. Seljakoti peale on soovitav muretseda veekindel kate.
3. Et elu lihtsam oleks, võta kaasa nii vähe ja nii kergeid asju kui võimalik. Matkale mines kaalus allakirjutanu seljakott 16kg ja tulles 12kg (kui toit ja joogid otsas). Koti maht oli ametlikult 80L ja sisaldas: telki, magamismatti, magamiskotti, vahetusriideid ning sööki-jooki 2-ks päevaks. Optimaalne seljakott on vahemikus 60…80L. Väiksemale seljakotile tuleb siis osa varustust väljapoole kinnitada- selleks peaksid sel olema mingid aasad nööride/kummidega.
4. 4 kohalises telgis on vihma korral hea magada hoopis 2-kesi, sest telgi ääred lähevad seestpoolt märjaks, kui neid puutuda ning 2-kesi on ruumi ka mõlemad seljakotid telki ära mahutada.
5. Kui “kiirsöögi” paki peal on kirjas “4 portsionit”, siis matka oludes on see pigem 2- 3 portsionit. Seega osta 1 pakk rohkem.
6. Allpool on nimekiri asjadest, mis meil kaasas olid.
Isiklikuks tarbimiseks igaühel kaasa võtta:
esimese päeva lõuna jaoks söök ning jook;
toidunõud (kruus/kauss/nuga/kahvel/lusikas);
madrats ja magamiskott;
sääsetõrje;
head matkajalanõud ja plätud;
ujumisriided ja käterätt;
vett 1. päevaks (1-2l)
vahetusriided;
pikk soe pesu (ööseks);
hügieenitared (hambahari/-pasta jne)
taskulamp.

Ühiseks tarbimiseks kaasa võtta ja matkajate vahel seljakottidesse ära jagada:
telk (2 in. kohta 1 telk);
katelok;
nõudepesuvahend;
lahustuv kohv „3 in 1“ ja mõned pakid teed;
konservid ja muu söögikraam;
sool ja pipar;
matkapriimus ja tuletikud;
paberit (tule tegemiseks);
rull majapidamispaberit, WC paberit;
teip ja nöör;
mängukaardid vms.



Muljetas: Ando