Muljeid JCI Eurokonverentsilt Turus, 4-8 juuni

52. JCI Eurokonverents (EC) peeti seekord meie lähedal- Soome linnas Turus. Eestist osales üle 50 kodalase, kellest Toompealt oli tubli 7! Kuidas see allakirjutanu silme läbi paistis, sellest allpool.

4 juuni hommikul kogunes reisiseltskond Tallinna sadama D terminaalis. Laevapiletid välja jagatud, astusime laeva „Star“ ning reis Soome poole algas. Äriinimesed tegid salongis oma läptopid lahti ja lasid näppudel käia, „mitteäriinimesed“ võtsid asja vabalt ning nautisid päikesetekil mereõhku ja kuuma kohvi. Soomes ootas meid juba ettetellitud buss, mis meid mugavalt Turusse viis.

Kohapeal oli eesti seltskond eelnevalt valinud oma majutuskohaks Helmi hotelli. See asus otse kesklinnas ning oli suhteliselt uus ja kena koht. Toad kätte saadud, oli veel mõni tund aega puhata ning seejärel viis buss meid EC avatseremooniale.

Avatseremoonia toimus Holiday Club Cariba nimelises hotellis. Peeti kõnesid, esitleti iga kohalviibiva delegatsiooni rahvuspresidente ning soomlastele omaselt- lauldi. Meelde jäi JCI Finland’ rahvuspresident, JJ Lihr, kes mängis laval ühe pala elektrikitarril, ning soomlased laulsid kaasa. Eeslased aga tegid laineid :-)

Pärast avatseremooniat viis buss pidulised klubisse Galax, kus algas Finlandia Welcome Night. Kuna aga Javier oli tulnud kohale oma autoga, otustasime koos Kaspariga olla talle teejuhiks. Sisestasime õige tänavanime navigatsiooniseadmesse ja teele... aeg möödus ning Turu hakkas juba seljataha jääma, kui Javier märkas, et sihtkohani on veel mõned sajad kilomeetrid. Asja uurides selgus, et olime sisestanud sihtkoha mitte Turus, vaid ühes teises Soome linnas, kus sama nimega tänav. :-) Asi parandatud, olime peagi õiges kohas.

Finlandia Welcome Night algas klubi tagahoovis, kus erinevatel laudadel jagati soomepäraseid suupisteid ning meie soome sõbrad kostitasid kõiki salmiakkiga. Õige pea hakkasid mulle rahvahulgas silma meie sõbrad Ahvenamaalt- Nina ja Anette oma kenade rahvariietega.

Kõht täissöödud, jätkus pidu ööklubis Abo Diskotek. Üllatav tõsiasi, et õlu oli üpris lahja- vast ainult paar kraadi....

Neljapäeva hommikul algas konverents minu jaoks pihta esmaosalejate briifinguga. Kuigi olin esmakordselt EC-l, olen JCI’s juba neljandat aastat, seepärast midagi väga põrutavalt uut selles briifingus ei leidnud. Samas oli huvitav esmaosalejate vahel korraldatud võistlus, kus pidi leidma vastused hulgale küsimustele ning koguma autogramme JCI presidentide käest. Peaauhinnaks tasuta pääse 2009 a. Budapestis korrladatavale EC-le.

Pärast briifingut oli lõuna ning siis kiirustasime tagasi kesklinna. Nimelt oli meie sõpruskoda Kotkast kutsunud meid eelnevalt kohtumisele, mis toimus Turus asuvas „Viro-keskuses“. Kohal oli ka Eesti Aukonsul Turus, Hr Keijo Virtanen, kes tutvustas meile konsulaadi igapäevatööd. Jõime vahuveini, näksisime suupisteid ning tuletasime Kotkaga vanu aegu meelde. Tore oli vanu sõpru jälle näha.

Tagasi konverentsile jõudnud, selgus et päeva viimased loengud on juba poolepeal. Käisime Lauraga läbi mitu erinevat saali, kuid kusagil "järjepeale" ei saanud. Otsustasime siis vabalt võtta, ning läksime hopis Trade Showle, Eesti boksis toimetajaile appi- komme sööma ja uudistajatele Eesti kohta infot andma.

Mõne tunni pärast oli meil juba järgmine kohtumine plaanis- meie twinningkoda Stockholmist kutsus meid ühisüritusele vanale aurulaevale "Svarte Rudolf". Kuna Stokholmi ja Mariehamni kojad on samuti sõbrad, siis kutsusime Mariehamni omad ka. Kihutasime jällegi kesklinna ning leidsime laeva suurema vaevata üles. Ka meie rootsi ja ahvenamaa sõbrad jõudsid varsti kohale, mida aga polnud, olid vabad kohad. Otsustasime siis minna hoopis lähedalasuvasse hotellirestorani, mis osutus üpris heaks ideeks, kuna seal pakutud toit viis keele alla :-) Rääkisime sõpradega juttu, ning tuletasime meelde, et ootame neid Augustis Eestisse- Battle Of the Baltic-le. Enne lahkumist vahetasime jälle meeneid. Allpool oleval pildil on kolme koja presidendid koos: Peter Stockholmist, Nina Mariehamnist ja Kadi Toompealt.

Järgmine üritus oli Saksa-Hungari Õhtu. Kandsime seal oma koja uusi punaseid särke ning õige pea aeti meid segamini sveitslastega, kel samuti punased särgid seljas. Peol pakuti saksa vorste sinepiga ning loomulikult õlut. Mängis ka ansambel. Kell 24.00 lõppes see pidu ära ning seltskond liikus lähedalasuvasse Hamburger Börs’ ööklubisse, kus pidu jätkus poole neljani hommikul.

Hotelli tagasi jõudes oli tekkinud kindel plaan: mitte tõtata reede hommikul kohe esimesse loengusse, vaid magada selle asemel pisut kauem... mõeldud- tehtud. Hommikusöögilauas tekkis Javieril aga mõte, minna vaatama läheduses asuvat Turu kindlust. Kindlus osutus üle 700 aasta vanuseks ning uudistamist jätkus seal mitmeks tunniks.

Konverentsikeskusesse jõudsime tagasi lõunaajal. Väike kehakinnitus, ning ruttasime oma järgmisesse loengusse, milleks oli Niko Visuri esitletav „The Secrets of Body Language“. Oli päris huvitav loeng ja nalja sai ka. Sellega oligi reedene konverentsipäev läbi.

Saabus jälle õhtu ning pidu, seekord siis- Taani Õhtu. Eesti delegatsioonil oli sel peol oma nurk, kus pakuti Kalevi komme ja Vana Tallinnat ning tehti Eestile igal viisil promo. Sai siis samuti võetud uutel sõpradel „nööbist kinni“ ja tõmmatud Eesti laua äärde napsi maitsma. Pidu kestis jällegi keskööni ning seejärel jätkus järgmises ööklubis, Onnela. See oli eriti vahva klubi, kuna avastasime seal erinevad saalid eri muusikamaitsega peolistele. Oli moodsa tümpsu, Soome popi ja Heavy saal. Keldrist leidsime veel ühe koha, mil nimeks Kasari. Lähemal uurimisel selgus, et tegu 80-90-date muusikaga, mis meile eriti hästi sobis :-)

Laupäeval sai jällegi ette võetud hiline hommikusöök ning kuna ennelõunal enam ühtegi huvitavat koolitust ei paistnud olevat, võtsime Javieri ja Reigoga ette linnatuuri, ehk siis käisime kohalikul turul ning uudistasime meremuuseumis vanu laevu. Allpool fotol parklaev Sigyn.

Õhtupoolik algas JCI Estonia presidendi, Margus Maksimovi, vastuvõtuga hotelli kohvikus. Pakuti vahuveini ning Margus rääkis, et oleme sel konverentsil hästi silma paistnud ning siiani tullakse ja öeldakse, et EC 2006 Tallinnas oli tase! Pärast vastuvõttu suundusime konverentsikeskusesse Auhinnatsermooniale. Auhindu jagus igasse kategooriasse, eriti suur „saak“ sai seekord omaks soomlastele. Eestlased polnud seekord vist ühelegi auhinnale kandideerinud... Enne Galat sai veel õues pilti tehtud.

Gala toimus samuti konverentsikeskuses. Et kõik kakstuhat osavõtjat ära mahuks, olid peolauad paigutatud kolme eraldi saali ning igas saalis oli kolm suurt ekraani, kus õhtujuhid oma showd tegid. Lauda istudes ootas igaüht kohe üllatus, nimelt oli jõuluvana poetanud iga taldriku kõrvale ühe Muumitrollide tegelase. Allakirjutanu sai Nuuskmõmmiku omanikuks :-) Toitlustamine oli korraldatud sujuvalt ning mingeid erilisi sabasid ei tekkinud. Vahepeal kutsus jõuluvana ka enda juurde pilti tegema, see kutse sai rõõmuga vastu võetud.

Kui kõhud täis said, alustas teises saalis bänd erinevate esinejatega. Pidu kestis jällegi keskööni ning pärast seda jätkus afterparty kõrvalolevas hallis.



Järgmisel hommikul, 8. juunil, asuti tagasiteele- bussiga Helsingisse ja siis laevaga „Superstar“ Tallinna.

Eurokonverentsil käidud, nagu niuhti!

JCI Toompea sünnipäevapidu - saime 17

Toompea koda ehk JCI Toompea on jõudnud täitsa ilusasse ikka - 17. Igati väärikalt ja mõnusa mölluga tähistasime 24. mail oma selleaastast sünnipäevapidu Rakvere külje all Pariisi külas.

Sünnipäevalisi oli kohal 36. Päev algas koolitustega.
Tiina Tšatšua „Prantsuse Viisakus“ ja Silja ja Laura „Armastus ja Abielu“.
Teemad olid huvitavad, rahvale meeldis.


Lõbusaks läks siis kui kuskilt tagumisest reast hakkas algul vaikselt ja siis valjemini kostma norskamist :)))

Peale koolitusi järgnesid mängud. Orgunnijad Irme ja Kaido sisustasid piduliste vaba aega rahvaste palli ja erinevate pisimängudega. Alloleval pildil näiteks Ando ja Kadi hoolikalt munajooksu tegemas :) Toore munaga.





Mängud olid väga tasavägised, kuid lõpuks rebis üks neist ette. Kuna tähtis on ikka sõprus, siis mõlemad tiimid said kingiks vahuveini.

Peale mänge oli aega püüda veidi kala või teha hobusega sõitu.
Õhtune pidu läks lahti kostüümidega. Pidi selga panema midagi, mis seostaks kandjat Prantsusmaaga. Nii meil oli nii musketäre, ärimehi, tänavaräppareid kui Saabastega Kass ja muinasjutu hunt.





Peaesinejaks oli Erkki Otsmann ning kõlasid Prantsuse shansoonid.



Pidu võttis aina tuure üles ja siis see juhtus... Uksed läksid valla ning sisse astusid mantlites mehed, kes vana hea Y.M.C.A saatel (kuula ja vaata lugu) tegid oma tormaka kui peensusteni lihvitud etteaste, mis nii naistel kui meestel silma särama pani :))




Nii see pidu läks. Hommikul käidi saunas ja peale päikse tõusu mindi ka magama.

Täname lahedat korraldustiimi, kes projekti vedas ja kandis hoolt sellise laheda sünnipäevapeo toimumise eest.
Täname Pariisi puhkekeskuse juhatajat Olev Käspersoni üllatuskingi (ilutulestik) eest. Muide Olev on ka JCI Rakvere asutajaliige :)

Täname kõiki osalejaid.

JCI Paide Rally

17. mail startis Tallinnast JCI Toompea tiim Mäo Sämmi grilli suunas, et alustada koos teiste tiimidega 2008 aasta JCI Paide rallyt.

Nagu ülevalolevalt pildilt näha, oli meie võistkond kolmeliikmeline - Laura, Rain ja Kaido.
Laura oli kaardilugejast Raini abi ning Kaido keeras rooli :)

Üritus oli igati lõbus. Sisaldas endas platsi vigursõitte ning kiiruskatseid kruusastel külavaheteedel. Kokku ca 140 km.

Tihedas rebimises olime parimal hetkel 5-ndal positsioonil. Lõpparvestuses jäime 10-ndaks.
Esimese etapi liiga aeglaselt sõitmine oli salakaval. Nimelt sõitsime siis kõik ülejäänud etapid kiiremini, kuid kahjuks liiga kiiresti - saime selle eest miinuspunkte. Korra sai käidud ka põllul - õnnelikult :)

Järgmiseks korraks JCI Toompea tiimile - kaasa võtta GPS, sest selle abil saab kindlaks teha keskmise kiiruse. Vajalik (soovitatav) on hoida keskmist koguaeg 70 km/h.

Tänud korraldajatele ja heale tiimile!
:)

Vaata albumit >>

Golfikliinik

Maikuu koosolek toimus Niitväljal, kus käisime golfimängu õppimas. Meid instrueerisid meie oma liikmed, Hardi Isok ja Andres Kostiv.

Senini oli nii mõnigi meist arvamusel, et golf on üks mõttetu mäng ja vanameeste hobi. Nüüd aga, kus väljakul käidud, on vähemalt allakirjutanu arvates mõttetust mängust saanud vägagi huvipakkuv.
Üllatval kombel see ei olegi nii kallis lõbu kui arvata võiks (levinud on arusaam, et üpriski kulukas hobi). Ja kui lisada sinna päevade viisi vabas õhus olemine ning kui ei sõida ringi käruga vaid liigud omadel jalgadel, siis 10km päevas kiirkõnnil vantsimist ja oma golfivarustust (ratastel muidugi) järel vedades on see päris heaks treeninguks.

Löögi kaar ja pikkus sõltub kepist, millega lüüa, kuid enamasti on naised siiski lühema löögiga kui mehed. Loogiline ju.
Üks meie juhendajaist teeb tavaliselt harjutades 150-170-meetriseid lööke, teisel lähevad need sinna 200m ligi. Mõlemad mänginud ikka kohe palju-palju aastaid juba.

Meie kujutasime muidugi ette, et ei saa me nende löökidega hakkama ühti. Kuid veidi aega matil harjutamist ja juba hakkas pall suunduma sinnapoole kuhu see plaanitud oli. Ehk siis igaüks meist võis näha, et lootusetu olukord ei ole ja kui harjutada-harjutada-harjutada, võiks ehk kunagi isegi mängijaks saada:)

Igal juhul on tegemist mõnusalt seltskondliku, samas rahuliku, nautleva ja ka hasatrti tekitava alaga. Koormus on tegelikult täiesti tugevalt olemas ning lisaks linnainimese siiras rõõm võimalusest viibida värskes õhus:)