JCI Estonia projektiideede konkurss “Sahtlist välja! 2013” esimene koht "Minu edukas sõber", Keijo Lindeberg

Sahtlist välja! 2013 tulemused on selgunud

22-st inimesest koosnenud žürii on oma subjektiivse, kuid õiglase otsuse teinud :) ning kolm parimat ideed kuulutati välja JCI Balti Konverentsil.

Esimese koha ning ühtlasi 400 EUR väärtuses projekti stardikapitali sai:
Keijo Lindeberg (JCI Toompea) idee “Minu edukas sõber”

Idee oli lühidalt järgmine:
Eesmärgiks on pakkuda koolivägivalla ohvritele tugiisikut („edukat sõpra“), kes aitaks neil elus toime tulla ja probleeme lahendada. Igal tugiisikul on üks toetatav, keda ta abistab pikema perioodi jooksul. Tugiisik on eelduslikult edukas (juhtival kohal tegutsev, tuntud või elus kuhugi jõudnud) inimene, kellel on oskus end kehtestada ja kes aitaks ka oma toetataval edu saavutada. Tugiisiku ülesanne oleks olla eelkõige sõber, kes oma oskuste ja võimaluste piires üritab toetatavat aidata. Tugiisikute leidmiseks tuleks pöörduda Eesti ettevõtjate, suuremate ettevõtete, organisatsioonide ja erakondade poole.

Albumi esitaja nimi ja koda: Keijo Lindeberg, JCI Toompea (huviline)

Idee päritolu (vajadusel viide idee autorile). Olen idee autor. Minule teadaolevalt sellist projekti vähemalt Eestis varem tehtud pole. Mingil määral sarnaneb see „Vanem Vend, Vanem Õde“ projektiga (http://www.tugikeskus.org.ee/vvv6.html), kuid on sellest siiski oluliselt erinev.

Idee kirjeldus. Projekti ideeks ja eesmärgiks oleks pakkuda koolivägivalla ohvritele tugiisikut („edukat sõpra“), kes aitaks probleeme lahendada.

Tugiisik on eelduslikult edukas inimene, kellel on oskus end kehtestada ja kes aitaks ka oma toetataval edu saavutada. Eduka all ei pea ma silmas mitte alati raha, vaid tegemist võiks olla juhtival kohal tegutseva inimesega või mõne tuntud isikuga. Tugiisikute sihtgrupiks võiks seega olla võimalikult lai hulk inimesi, kuid igal juhul peaks olema inimestega, kes on elus kuhugi jõudnud.

Kindlasti peaks igal tugiisikul olema ainult üks toetatav ja minu nägemuses võiks tugiisik abistada toetatavat pikema perioodi jooksul. Tegemist oleks "minu eduka sõbraga".
Kuna eelduslikult on igal tugiisikul vaid üks toetatav, siis on tugiisikuid loodetavasti ka lihtsam leida, kuna ajaline koormus poleks väga suur. Tugiisiku ülesanne oleks olla eelkõige sõber, kes oma oskuste ja võimaluste piires üritab toetatavat aidata. Vajadusel peaks tugiisik olema valmis rahaliselt panustama – nt viima oma toetatavat üritustele jms.

Tugiisikute leidmiseks tuleks pöörduda ma Eesti ettevõtjate, suuremate ettevõtete, organisatsioonide ja erakondade poole, et nad mh tutvustaksid oma töötajate/liikmete hulgas võimalust hakata tugiisikuks. Näiteks võiks üheks koostööpartneriks olla Eesti Advokatuur.

Projekti väärtus kojale/tiimi liikmetele/ühiskonnale.
Väärtus kojale: Kuna tegemist on suure projektiga, mis eelduslikult saab ka palju meediakajastust, siis aitab see projekt suurendada JCI ning ka konkreetse JCI koja tuntust ehk aitab kaasa uute liikmete leidmisele.
Väärtus liimi liikmetele: Võimaldab reaalset Eesti noori aidata ja muuta inimeste elu; Pakub uusi kogemusi – suhtlemine meediaga jms; Võimaldab leida uusi kasulikke tutvusi (tugiisikud on eelduslikult Eesti edukad inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest).
Väärtus ühiskonnale: Aitab juhtida tähelepanu koolivägivalla probleemile; Aitab parandada koolivägivalla ohvrite elu.

Projekti elluviimise üldine tegevuskava
I etapp – algus: Tiimi moodustamine, tegevuskava täpsustamine, ülesannete jagamine
II etapp – ettevalmistus. Toetajate otsimine ja toetajate abil: veebilehe koostamine, meediakajastuse korraldamine. Samuti tugiisikute ning abi vajavate koolivägivalla ohvrite otsimine.
III etapp – igapäevategevused. Tugiisikute ja abivajajate kokkuviimine, uute tugiisikute ning abi vajavate koolivägivalla ohvrite otsimine.

Üldine ülevaade rahaliste jm ressursside vajadusest ning nende leidmise plaanidest
Kulud on minimaalsed. Peamised püsikulud on veebimajutus koos domeeniga (u 50 EUR aastas). Muud kulud on võimalik katta sponsorite abiga (nt veebilehe valmistamine).
Suurem osa tegevustest eeldab koordineerimist, mida teevad projektis osalevad liikmed ilma tasu saamata.

Muu info projektist ülevaate saamiseks. Projekti läbiviimine ei eelda suurt tiimi, kuid suurem tiim lihtsustab tugiisikute leidmist. Tugiisikuid võiks olla võimalikult palju ja neid peaks pidevalt lisanduma. Seega oluline on ka koostöö meediaga.
Võimaluse korral võiks korraldada ka üldisi üritusi, kuhu kutsuda koolivägivalla ohvreid, sh neid, kelle probleemid on vähem tõsised ning kellel tugiisikut pole. Ürituste sisuks võiks olla koolivägivalla ohvreid enesekindluse suurendamine ja selleks võiks esinejateks olla Eesti tuntud koolitajad (pro bono).
Vajadusel tuleks koolivägivalla ohvritele pakkuda ka nõustamist, sh juriidilisi soovitusi.
Seetõttu oleks hea teha koostööd Eesti Advokatuuriga.