pühapäev, 25. august 2019

Balti Keti 30 aastapäevale pühendatud kanuumatk Koiva jõel, 24- 25.08.2019

Augusti viimased nädalavahetused tõid veidi elevust JCI perre, sest Läti, Leedu ja Eesti kojad tegid teoks uhke plaani: kanuumatk piirijõgedel. Toompea tarmukas seltsond otsustas osaleda Eesti -Läti piirijõel Koival kanuutades.

 
Algus oli päris pidulik sest Tartlased kutsusid rahvast 23 augusti õhtuks Peedu Modern nimelisele sündmusele. Kniks ja kummardus Merle Kuhhile, kes oli võtnud südameasjaks korraldada pidu, mis peo vääriline. Oli süüa ja juua ja saime tantsu vihtuda ning oli ka pidulik hetk Balti keti mälestuseks tuld süüdates ning temaatiline viktoriin hoidis ka rahva elevil. Toompea selskond puhus lõkketule valguses mulle ("mullikoda"  :-)) Nii see matkaeelne õhtu kulges, meeleolukalt nagu oligi arvata. 
 
 
Hommik algas mõnusas rütmis laulu "Ärgake Baltimaad" saatel. Meie matkagrupp pööras autod Valga poole ja nautisime tunnikese autoaknast möödaruttavat maalilist kuppelmaastikku.

 
Matka alguspunktis ootasid juba sõbrad Lätist ja algaski paatide vette saatmine.  12 paatkonda rõõmsameelseid matkaselle alustas kahepäevast sõitu Eesti Läti piirivetes. 
 
 
Maastik meie ümber oli lummav ja käänuline jõesäng pakkus mõnusaid sõiduelamusi. Kaunid liivarannad jõekallastel võimaldasid ujumispeatustega söögipause.
 
 
Ilm oli ju suviselt soe ja päiksepaiste saatis meid kogu teekonna.
 
 
 
 Õhtu saabudes jõudsime oma ööbimispaika Kõrgeperve RMK lõkkekohta.
 
 
Algas lõbus sagimine telkide püstitamisega ja õhtusöögi valmistamisega. Eestlastele kohaselt oli JCI Estonia sebinud platsile ühe sauna, mis ratastel kohale saabunud. Matkaseltskonnale oli see meeldivaks üllatuseks ja läks kohe kiiresti ühiskasutusse. Väidetavalt oli selle sauna laval olevate inimeste rekord 14 aga me püstitasime uue üsna kohe.  Rekord oli nüüd 16 inimest sauna leiliruumis. Kuumast saunast jõevette ja jälle sauna jooksjaid jätkus pimedani välja.

Pimeduse saabudes kogunetti lõkketule äärde, kus toimus ka väike kinoseanss. Vaatasime filmi ja meenutasime Balti ketti. Oli huvitav.
Õhtu jätkus tantsuga muusikarütmide saatel. Huvitav oli ka fakt, et üks kalamees, kes meie sekka sattunud juhuslikult, ei sõitnud lõkkeplatsi juurest oma haagissuvilaga rahulikumasse paika vaid teeskles magamist hommikuni välja. Kuidas see tal küll õnnestus, mina ei tea sest muude vahvate lugulaulude kõrval sai ka näiteks "Tere perestroika" kõvahäälselt kaasa lauldes ja tantsides, ettekantud. Magamine meie tegevuse juures pidi päris keeruline olema.
Lõpuks hommiku eel siiski väsisid ka tugevamad ja saabus vaikus lõkkeplatsile... aga mitte kauaks. Läti sõprade hommikune puder oli juba kell 9 valmis ja kõik matkasellid ka rõõmsalt lõkketule ümber hommikust kosutust võtmas. Pisut nalja sai ka, sest esimesed ärkajad märkasid, et saun oli platsilt kadunud. Küsimuse peale: „Kus saun on?“,  saadi vastuseks, et karu viis öösel ära. Esmapilgul üsna jahmatama panev uudis. Lähemalt uurides selgus, et meie oma kallis Madis Karu oli sauna äraviija, kes tõesti varavalges tuli ja sauna omanikule tagastas. Aitäh talle sellise nähtamatu aga hindamatu panuse eest meie sündmuse korraldusse!
Matka teine päev kujunes sama meeleolukaks kui esimene. Enne paatidesse minekut tegime jõekaldal sümboolse kätesthoidmise hetke, et meenutada 30 aasta tagust meeleavaldust ka isikliku kogemusega inimketist.
 
 
Asjad pakitud ja teele me 12 paati siis jälle asusid.
Päike kõrvetas mõnusalt ninasid pruuniks ja sillerdav, lai, liivase põhjaga Koiva jõgi oli kanuude ja kajakkide jaoks nagu loodud.
  

Matka lõpppunkt saabus isegi liiga kiirelt, oleks tahtnud veel edasi kulgeda jõevoolus. Nagu elus ikka, kõik hea saab kord otsa, et saaks alata uus ja veel parem.

Muljetas Krista

 

Kommentaare ei ole: