Augusti viimased nädalavahetused tõid veidi elevust JCI
perre, sest Läti, Leedu ja Eesti kojad tegid teoks uhke plaani: kanuumatk
piirijõgedel. Toompea tarmukas seltsond otsustas osaleda Eesti -Läti piirijõel
Koival kanuutades.
Algus oli päris pidulik sest Tartlased kutsusid rahvast 23
augusti õhtuks Peedu Modern nimelisele sündmusele. Kniks ja kummardus Merle
Kuhhile, kes oli võtnud südameasjaks korraldada pidu, mis peo vääriline. Oli
süüa ja juua ja saime tantsu vihtuda ning oli ka pidulik hetk Balti keti
mälestuseks tuld süüdates ning temaatiline viktoriin hoidis ka rahva elevil.
Toompea selskond puhus lõkketule valguses mulle ("mullikoda" :-)) Nii see matkaeelne õhtu kulges, meeleolukalt nagu oligi arvata.
Hommik algas mõnusas rütmis laulu "Ärgake
Baltimaad" saatel. Meie matkagrupp pööras autod Valga poole ja nautisime
tunnikese autoaknast möödaruttavat maalilist kuppelmaastikku.
Matka
alguspunktis ootasid juba sõbrad Lätist ja algaski paatide vette saatmine. 12 paatkonda rõõmsameelseid matkaselle
alustas kahepäevast sõitu Eesti Läti piirivetes.
Maastik meie ümber oli lummav ja käänuline
jõesäng pakkus mõnusaid sõiduelamusi. Kaunid liivarannad jõekallastel
võimaldasid ujumispeatustega söögipause.
Ilm oli ju suviselt soe ja
päiksepaiste saatis meid kogu teekonna.
Õhtu saabudes jõudsime oma ööbimispaika
Kõrgeperve RMK lõkkekohta.
Algas lõbus sagimine telkide püstitamisega ja
õhtusöögi valmistamisega. Eestlastele kohaselt oli JCI Estonia sebinud platsile
ühe sauna, mis ratastel kohale saabunud. Matkaseltskonnale oli see meeldivaks
üllatuseks ja läks kohe kiiresti ühiskasutusse. Väidetavalt oli selle sauna
laval olevate inimeste rekord 14 aga me püstitasime uue üsna kohe. Rekord oli nüüd 16 inimest sauna leiliruumis.
Kuumast saunast jõevette ja jälle sauna jooksjaid jätkus pimedani välja.
Pimeduse saabudes
kogunetti lõkketule äärde, kus toimus ka väike kinoseanss. Vaatasime filmi ja
meenutasime Balti ketti. Oli huvitav.
Õhtu jätkus
tantsuga muusikarütmide saatel. Huvitav oli ka fakt, et üks kalamees, kes meie
sekka sattunud juhuslikult, ei sõitnud lõkkeplatsi juurest oma haagissuvilaga
rahulikumasse paika vaid teeskles magamist hommikuni välja. Kuidas see tal küll
õnnestus, mina ei tea sest muude vahvate lugulaulude kõrval sai ka näiteks
"Tere perestroika" kõvahäälselt kaasa lauldes ja tantsides,
ettekantud. Magamine meie tegevuse juures pidi päris keeruline olema.
Lõpuks hommiku
eel siiski väsisid ka tugevamad ja saabus vaikus lõkkeplatsile... aga mitte
kauaks. Läti sõprade hommikune puder oli juba kell 9 valmis ja kõik matkasellid
ka rõõmsalt lõkketule ümber hommikust kosutust võtmas. Pisut nalja sai ka, sest
esimesed ärkajad märkasid, et saun oli platsilt kadunud. Küsimuse peale: „Kus
saun on?“, saadi vastuseks, et karu viis
öösel ära. Esmapilgul üsna jahmatama panev uudis. Lähemalt uurides selgus, et
meie oma kallis Madis Karu oli sauna äraviija, kes tõesti varavalges tuli ja
sauna omanikule tagastas. Aitäh talle sellise nähtamatu aga hindamatu panuse
eest meie sündmuse korraldusse!
Matka teine päev
kujunes sama meeleolukaks kui esimene. Enne paatidesse minekut tegime jõekaldal
sümboolse kätesthoidmise hetke, et meenutada 30 aasta tagust meeleavaldust ka
isikliku kogemusega inimketist.
Asjad pakitud ja teele me 12 paati siis jälle
asusid.
Päike kõrvetas mõnusalt ninasid
pruuniks ja sillerdav, lai, liivase põhjaga Koiva jõgi oli kanuude ja kajakkide
jaoks nagu loodud.
Matka lõpppunkt saabus isegi liiga kiirelt, oleks tahtnud
veel edasi kulgeda jõevoolus. Nagu elus ikka, kõik hea saab kord otsa, et saaks
alata uus ja veel parem.
Muljetas Krista
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar