Kui me 24 märtsil Neerutisse jõudsime oli kevad juba alanud. Teadagi algas see juba 21 märtsil sel aastal aga meie kevadtervitus matk pisut viibis. JCI Toompea sõpruskonnast on välja kasvanud matkaseltskond, kes iga vähimagi ühise vaba aja sooviks veeta mööda võrratuid Eestimaa metsaradu kõndides. Ka sel päeval oli ilmataat meiega helde ja jagas kauneid vaateid igal sammul. Üllatusega avastasid linnainimesed, et lumi ei olegi metsast veel lahkunud.
Meie tee viis seekord Kalevipoja radadele ja oli mõnusalt künklik. Kalevipoeg ja tema hobune on ju Neeruti kanti igasugu mõõtu pinnavormidega kujundanud. Legendid nii räägivad.
Matkatee kulges ümber kahe järvekese nimedega Eesjärv ja Tagajärv, mis meie seltskonnas kohe eesmärgiks ja tagajärjeks ümber nimetati.
Neeruti kandi matkaraja taristu kohta on küll ainult kiitvaid sõnu öelda. Igati kenad, kasutajasõbralikud lõkkekohad ja välikäimlad olid lausa ekstralux tasemega.
Kui järvedele ringid peale tehtud, lootsid tüdrukud, et ehk Kalevipoeg ise kannab väsinud matkalised ootavate autodeni. Hüppasime talle kukile ja sülle aga ei midagi, istus teine mäeküljel edasi ja ei mõelnudki liikuma hakata :-)
Meil tuli täiesti omade jõududega viimane mäekülg ületada….
Õhtuks oli Ando broneerinud traditsioonilise sauna Viitna järve kaldal.
Saun oli kuum ja vesi jääaugus piisavalt külm, et mõnus karastus algavaks kevadeks kätte saada.
Meil oli äraütlemata tore pühapäev. Ma olen veendunud, et järgmine ühiskõndimine ei lase end kaua oodata.
Muljetas Krista
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar