JCI Mariehamni 40. juubel

Mariehamni Noortekoda kutsus oma twinningkoja, Toompea Noortekoja nende “40” aastasele juubelile, mis toimus 24.jaanuaril 2004.

Toompead käis seekord esindamas kolmeliikmeline grupp: Kaido, Signe ja Mirjam.

Reis kaugele Ahvenamaale algas reisiseltskonna jaoks juba 22.jaa-nuari varahommikul Tallinna sadama A-terminaalist. Osad meist olid isegi selleks ajaks juba üles ärganud.
Laevale jõudes algas aga tavaline tööpäev: Kaido vaatas üle saabu-nud meilid, tegi väljakirjutusi ja vastas tähtsamatele kirjadele, seepeale jõudis kätte Signe kord meile kontrollida, millele järg-nes vestlus “jututoas”, reisijatele sooviti koja teiste liikmete poolt head merereisi, Mirjamgi oli vahepeal ärganud ning kohvrist materjalid lauale asetanud. Olgu aga öeldud, et Signe tõusis juba poolest ööst ning oli enne laevale minemist juba jõudnud kontoris hulk tööd ära teha ja õpe-tussõnu teistele kolleegidele jagada.


Helsingisse jõudsime peale 11-st, mil algas väike linnatuur. Käi-sime läbi tuntud kohad, s.h Stockmanni kaubamaja, vaatasime ilusat mäge, kust paistis sadam ja kus Signe arvates on tore kevadel aega parajaks teha. Ilm ei olnud mitte kõige soojem, seda algul... Käisime ka turul. Kella nelja ajal õhtul astusime Silja Serenada-le, mis suundus Mariehamni poole teele.
Laevas seadsime end ilusti sisse, tegime tiiru laeval, kinnitasime keha “avenüül” ning suundusime tantsusaali. Kui meie kohale jõud-sime, oli pidu juba alanud ning me ühinesime karaoke lauljate taustakooriga. Lauldi kolmes kohalikus keeles: inglise, soome ja rootsi keeles. Magadagi saime sel ööl nii umbes 1,5 tunni ulatuses.
Kell 4.15 reede hommikul jõudsime Mariehamni sadamasse. Laevalt paistis meile Ahvenamaa kui pisike paradiis oma erakordselt ilusa looduse, punavalgekirju kirikute ja nukumajadega. Meile oli vastu tulnud Ben Henriksson, kes viis meid Varvsvägenil asuvasse korte-risse, mis sai meie koduks järgmisel kolmel päeval. Läksime laeva-väsimust välja puhkama.
Kell 12 võtsime ette jalgsiretke Mariehamni südalinna, kuhu jõud-sime 15 minutiga. Mariehamn on Ahvenamaa pealinn, mis on nime saanud Aleksader II abikaasa Maria järgi ning mida hellitavalt kutsutakse Tuhande pärna linnaks. Linnal tiir peal, tagasi korterisse.
Kella 15-ks kutsuti meid Meremuuseumi (Maritime Museum), kus kiid Göran Lindebäck jutustas meile Ålandi e. Ahvenamaa ajaloost: Pärast Tsaari- Venemaa lagunemist tahtsid ahvenamaalased ühineda oma endise emamaa Rootsiga. Tegid isegi vastavasisulise kirja Rootsi tolleaegsele kuningale, kes ei olnud sellest vaimustatud. Soome aga soovis, et Ahvenamaa jääks nende koosseisu. Küsimus anti lahendada Rahvaste Liidule, kes võttis vastu otsuse jätta Ahvena-maa Soome koosseisu täieliku suveräänsuse alusel neutraalsena. Soome pidi tagama Ahvenamaal riigikeelena rootsi keele, kultuuri ja kohalikud tavad. Nii siis ongi neil oma riigilipp, postmark, miniparlament. Peaaegu kõik lahendatakse kohapeal, ilma Helsingi vahelesegamiseta. Ahvenamaa noormehi sõjaväkke ei võeta, ka ei võta nad pagulasi vastu. Riigikeeleks on ainult rootsi keel. Ka Helsingist tulevad kirjad ametiasutustele peavad tulema rootsi keeles. Poodides kehtib kaks raha - soome mark ja rootsi kroon. Heitsime pilgu ka iidsetele laevadele ja tutvusime fotode vahen-dusel laevaomanikega. Muuseumi taga meresopis seisis purjelaev Pommern.

Edasi suundusime Björn Hägerstrandi korterisse, kus köögitoimkond koosseisus: Ilze Lätist, Mirjam ja Signe Eestist, valmistas eesti-Läti segaroa: Wok-roa. JC-kadega ajasid oma emakeeles juttu ka kaks Björni võsukest. Samal ajal seadsid meeshinged üles kontsert-aparatuuri. Õhtul ühinesid meiega senaator Calimero alias KAI Soomest ja Didzis Lätist, kes tulevase presidendi juures ka ela-misaseme leidsid.
Koos suundusime “Cosmic Bowlingusse”, kus Mirjam esmakordselt bowlingus kätt proovis, Kaido võistles kohaliku koja esindajaga, Signe võttis aga bowlingut kogu hingega ning jättis saali järgmist korda ootama ka osakese endast.
Bowlinguga veel õhtu ei lõppenud, kiiresti korterist läbi ja peo-le!
Laupäevane päev algas meie jaoks 13.sajandil ehitatud Kastelholmi kindluse, mis on läbi aegade olnud ka kuningate residents, külas-tamisega. Sealses kindluses pidas jahipidusid kuningas Gustav Vasa, sealses vanglas istus Erik XIV. Sõitsime mööda Bomarsundi kindluse varemetest, mis meenutab aegu, kui rahusaartel kärgatasid veel kahurid ja kõlas püssipauke. Sõitsime mööda teokasvatusest ja ainsast erakapitalil põhinevast leivatööstusest. Reisijuhiks oli meile Johnny alias Jonne.
Jõudiski kätte aeg minna reisi kõige pidulikuma osa juurde- suunduda Mariehamni JC “40” juubelipeole. Neiud riides ja meigi-tud, võttis Kaido oma daamid käevangu ja koos astuti limusiini, mis Mariehamni koja poolt kallitele sõpradele järgi saadetud. Autojuhiks sealse koja värske kandidaadi ema.

Aastakonverents toimus Mariepark`is, mis oli vastavatud ööklubi. Toompea Noortekoja poolt andsime üle ka kingituse- klaasist kivi, mis Meie Presidendi Kaido sõnul on praegu veel väikene, kuna Toom-pea Noortekoda on noor, aga see kasvab iga aastaga järjest suure-maks. Kujutlegem seda “meenet” mõnekümne aasta pärast :)
Koosoleku ametlikule osale järgnes Juubeli Gala samas hoones. Ja ka külalistele olid Mariehamni koja poolt väikene kingitus: asi, mida kodalastel kõige rohkem vaja läheb, mis sõbrad nende kõrval hoiab ja mille sisu ei tohi üle kolme päeva seal sees olla- arva ära, mis see on?
Jätkupidu toimus vastse presidendi juures korteris. Nii palju kodalasi ühes korteris, jaaa... Nagu JC hüüdlause on: pea sest, et lõbus ei oleks! Ühes “õdusamas toas” tehti Björni, Kaido, Mirjami ja Signe vahel kokkuleppe, et twinningsuhted vormistatakse ka kirjalikult ja seda maikuusel kohtumisel. Reisi tegime ka kojale edukaks!
Koju jalutasime läbi öise, no mis ta nüüd enam nii öö oli- hommik juba, Mariehamni ja laulsime lõbusalt, sedapuhku küll veel Eesti-maiseid laule :).
Pühapäeval puhkasime PISUT. Signe vahepeal oli ärganud, end Cafe Sittkoffi hüvastijätupeole minekuks valmis seadnud, kuid tema rei-sikaaslased ei näidanud erilist entusiasmi välja ning ta arvas, et puhkab veel PISUT. Aga ärgates olime kõik värsked ja teotahteli-sed, kahjuks jäi aga valget aega väheks ning me otsustasime seda rahulikumalt sisustada. Nimelt tegime tutvumisreisi Kaido lap-topis, vaatasime ära kõik pildid, klipid ja kuulasime muusikat, Mirjam ja Signe ka võimlesid, Kaido puhkas. NB! Kaido võimleb hommikuti :)

23:15 pühapäeval oli meil aeg hüvasti jätta korteriga ja asuda koduteele. Ukse ees oli meid ootamas Ninni oma väikese autoga. Sadamas tegime veel viimased pildid Mariehamnist. Ütlesime head aega ka Mariehamni koja esindajale Ninni Jäämaale ja lubasime mais taas tagasi olla, kui hästi läheb siis mitte öösel kell 4. Tema lubas aga vastutasuks meie koja sünnale tulla. Vaatame, näeme.
Laevas nagu juba traditsiooniks saanud vaatasime üle peokohad. Merel oli väike torm, laev loksutas ning me otsustasime minna Room-partyle kajutisse.
Hommikul Helsingis käis Kaido veelkord Stockmannis, ei saa me läbi selleta! Tüdrukud aga pidasid targemaks otse laevale minna.
Ja jälle algas Helsingi-Tallinna suunal usin töötegemine. Seekord sai Mirjam isegi materjalide lauale tõstmisest kaugemale ning tegi ära nädala töö. Arutatud sai ka kojaasju. Seega igati kasulik.
Tallinna sadama terminaalis otsustas Signe, et tema ei tule meie-ga maale, vaid suundub tagasi “muredeta maale”- nii lihtsalt tal see muidugi ei õnnestunud, ta tellis takso ja läks otse kohtumi-sele kliendiga. Kaido läks nö kodusele tööle ning Mirjam koju end pingeliseks töönädalaks valmis seadma.

Uuesti võtame Mariehamni teekonna ette mais, mil läheme Toompea Noortekoja au kaitsma “Battle of Baltics” mängudele.


Kokkuvõtte koostas Mirjam