Kevadine matk Tuhalast Piissoole oli ehe elamus – segu loodusest,
naljast, seltskonnast ja pisut pidulikust hetkestki. Rada kulges läbi
mitmekesise maastiku: kuivemad metsarajad, lammialad, ja lõpuks tuntud
võsarada, mis kevadel oli veel sõbralik, kuid suveks muutub kindlasti tihedaks
roheliseks džungliks.
Loodus tervitas meid rõõmuga – rähn toksis hoolega puutüvesid nagu
väikene puusepp ja väike-lehelind laulis järjekindlalt oma kuulsat refrääni
"silk-solk-silk-solk!". Helitaustale lisasid tasakaalu vulisevad
veed: Tuhala jõgi, Pirita jõgi ja Angerja oja, mille hääled ja vaated olid kui
rahustavad taustajõud meie matkaraja eri osades.
Metsa all õitses rikkalik lillevaip – ülased, sinililled, paiselehed
ja õrnade kollaste õitega kanakoole.
Kõik nad lõid mulje, nagu oleks keegi kogu metsaaluse kirjuks heegeldanud.
Siin-seal paistsid samblast välja ka harilikud karikseened, oranžikas punased
karikad värske vihmavee ootel.
Lõunapaus RMK Saarte raba lõkkekohas oli tõeline maiuspala – mitte
ainult toidu, vaid ka seltskonna poolest.
Matka kestel tuli ette ka hullemaid lõike, kus tee kadus ja ees vaid tihe
rägastik, millest tuli end kuidagi läbi pressida.
Või siis oli tee üle ujutatud, et tuli mättalt mättale hüpata.
Pärast mõnusat kõndimist lõpetasime matka Piissool, kus emotsioonid
olid küllastunud ja samm juba veidi lühem. Ent päev ei lõppenud veel – ootas
OxForelli saun, kus sai oma keha kenasti soojaks kütta ja päeva üle järele mõelda.
Seal tähistasime ka väärikalt Ando esimest matka Toompea koja uue
senaatorina. Vahuvein avati, pokaalid tõusid ja saunaruumis kõlas rõõmus hõige:
„Elagu senaator!“ :-)
See matk oli ideaalne kevade ja koosolemise sümbioos – jalutuskäik
looduses, naer läbi võsa ja väärikas mull omade seas. Täpselt nii nagu peab!
Muljetas:
Krista
Matka fotod: https://flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720325683851
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar