JCI SDG-de Kalender 2020

Kas sina tead, miks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) vapp JCI logol? JCI on ÜRO partnerorganisatsioon ning Inimõiguste Deklaratsioon on osa JCI põhikirjast. JCI ja ÜRO jagavad samu väärtusi ning eesmärke. Säästva arengu eesmärgid ehk (Sustainable Development Goals ehk SDGs) on rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud eesmärgid. SDG-de põhifookus  on keskkonnakaitsel, rahumeelsetel ühiskondadel, inimeste heaolul paremate töö- ja elukohtade kaudu. SDG-de Kalender on ellu kutsutud selleks, et teadvustada murekohti meie ühiskonnas ja juhtida rohkem tähelepanu SDG-dele. JCI Toompea on liitunud ÜRO SDG`s Planning Calender kampaaniaga. ÜRO eeskujul võtame fookusesse iga kuu 1 eesmärgi ning tutvustame sellega seotud probleeme ja valukohti,  keskendume globaalsetele ja Eestiga seotud näitajatele ning kutsume kõiki üles oma kogukonnas looma positiivseid muutusi läbi erinevate algatuste ja projektide. Meie, kui inimeste ja eriti kui JCI liikmete au ja kohus on anda SDG-de saavutamisel oma panus. Nii nagu ütleb JCI kreedo: "Me usume, et inimkonna teenimine on elu parim töö" siis nüüd on aeg näidata seda läbi tegude. Kestlik ehk säästev areng  Säästva arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti arusaamatuks või tühjaks. Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. 2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid, mis maailma säilimise seisukohast tuleks saavutada aastaks 2030. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist – oluline on, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju. Aeg on kriitiline - vaid 10 aastat jäänud, et 2030.aastaks jõuda tasakaalu saavutamisele ja tagada jätkusuutlik maailm järgmistele generatsioonidele. Sääsva arengu globaalsed eesmärgid Eesmärgid saab jagada oma olemuse järgi 3 kategooriasse: keskkond, inimesed ja majandus. 1.  MAJANDUSLIK TOIMETULEK - Kaotada kõikjal vaesus, mis tahes kujul. 2. TOIDUGA KINDLUSTATUS - Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust. 3.  TERVIS JA HEAOLU - Tagada hea tervis ja heaolu igas vanuses inimestele. 4.  KVALITEETNE HARIDUS - Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. 5. SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS - Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu. 6.  PUHAS VESI JA SANITAARIA - Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine. 7.  JÄTKUSUUTLIK ENERGIA - Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele. 8. TÖÖHÕIVE JA MAJNDUSKASV - Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö. 9. TÖÖSTUS, TARISTU JA INNOVATSIOON  - Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni. 10.  EBAVÕRDSUSE VÄHRNDAMINE - Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel. 11.  JÄTKUSUUTLIKUD LINNAD JA ASUMID - Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks ja säästvaks. 12.  SÄÄSTEV TOOTMINE JA TARBIMINE - Tagada säästev tarbimine ja tootmine. 13.  KLIIMAMUUTUSED - Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjudega võitlemiseks. 14.  OOKEANID JA MERERESSURSID - Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng. 15. MAISMAA ÖKOSÜSTEEMID - Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine. 16.  RAHUMEELSED JA KAASAVAD INSTITUTSIOONID - Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid. 17. ÜLEILMNE KOOSTÖÖ - Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus. Säästva arengu indikaatorid Eestis Igal riigil on oma suuremad ja väiksemad probleemkohad, mille osas  saab tulemusi parendada ja leida säästlikumad võimalused. SDG kalendris toome välja ning juhime tähelepanu ka spetsiaalselt Eestile omastele säästva arengu indikaatoritele, mida peaks tõstma ja mille kallal töötama. Eestile on eesmärkidest suurimad väljakutsed energiaefektiivsus, kliimamuutuse ennetamine, kasvuhoonegaaside hulga vähendamine, Läänemere tervis, sooline palgalõhe ja üldised hariduse ning tööhõive küsimused (sh elukestev õpe, vaesus). Eesti säästva arengu näitajatega saad lähemlat tutvuda Statistikaameti lehel.  Me kõik - ka Sina, saame anda oma panuse! ÜRO kliimakampaania ActNow eesmärk on algatada iga isiku individuaalset panust kliimamuutustega võitlemisega. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest! On palju võimalusi, kuidas Sa saad oma igapäevases elus tehes teadlikumaid valikuid - alates toidust, mida sa sööd kuni riieteni, mida sa kannad, tarbida mõistlikumalt ja loodusressursse säästvamalt. Nende lihtsate muudatustega saad Sina kaasa aidata säästva arengu eesmärkide saavutamisele.    Tegutse kohe!  LOE LISAKS