Varakevadised seiklused Viitnal ja Nabudil

1. aprillil kohtusid hulk matkahuvilisi Tallinnas Sikupilli Prisma parklas. Keegi ei võtnud seda aprillinaljana ja kõik, kes olid lubanud tulla, olid ka kohal :)
Ilm oli veidi tuuline, kuid kõik olid riietunud sellele vastavalt või siis piisavalt karastatud. Kui kõik olid kohal jagasime ennast autodesse ära ja sõit matka alguspunkti Viitnal võis alata.

Esimene väikse peatuse tegime Jägala joa juures.
Oli jääd, oli vett! Võimas igaljuhul.
Olenemata suurest libedusest kohtasime ka mõnda hariliku toompeapääsukese liigiesindajat.

Edasi viis meid tee juba peatusteta Viitna Puhkekeskuse juurde, kus terve matkaseltskond kokku sai. Meid oli kokku 20 inimest igas vanuses!

Selleks, et keegi vahepeal metsa ära ei kaoks, tegime ka stardipildi, et oleks mille järgi kadujaid tuvastada.

Ja läksimegi teele. 

Ei läinud kaua mööda, kui jõudsmegi Viitna Pikkjärve kaldale. Sellelel järvele tegimegi ringi ümber.

Vahepeal oli välja tulnud päike ja kuigi lund oli palju, siis õhus oli tunda kevadet. 

Matkarada oli varustatud rohkete õppetahvlitega. Kuigi paljudel neist oli info, mis lume alt välja ei paistnud, siis uurisime neid hoolikalt. 

Tuvastasime ka huvitavaid loomajälgi. Sai isegi jälje-äpp kasutusele võetud, kuid kahjuks ei olnud abi. Küsimus suurele ringile - KELLE JÄLJED ON PILDIL? 

Looduvaatlusega tegelesime veel. Avastasime näiteks kopra pesa sissekäigu, mille juures oli ka hulgaliselt puhtaks kooritud oksi ja metsa viisid kaks sissetallatud rada. 

Teerada viis meid mäest üles ...

... ja mäest alla. Mõlemal juhul oli äärmiselt oluline hea tasakaal. Abiks olid ka rajakõrval olevad puud, põõsad ja muud roikad. 

Matka keskel tegime ühel toredal väiksel päikeselisel lagendikul pikniku. Kiiremad said ära käidud ka Loobu jõe ääres ja otsiti ka ühte suurt kivi, mille olemasolu võis olla võis ka mitte olla aprillinali :)

Kui kõhud olid täis, siis näitas silt, et siit edasi võib minna vaid seljakottidega. Õnneks olid meil need kaasas ja matk sai jätkuda.  

Matka teine pool viis meid ümber Nabudi järve tagasi Viitna Pikkjärve äärde. Siin avastasime asustamata saari ... 

... ja nautisime niisama ilusat loodust. Õhk oli väga puhas, seda kinnitasid rohked habesambliku tutid puude küljes.. Või olid need loomakarva tutid?? 😏

Pärast umbes 15 000 sammu hiljem jõudsime täies koosseisus tagasi alguspunkti. 

Kadusid ei olnud ja meie matkaseltskonda ootas soe saun. Julgemad said ennast jahutada ka jääaugus. 

OLI VÄGA TORE, LÕÕGASTAV, NAUDITAV, MÕNUSAT EMOTSIOONI PAKKUV PÄEV!