Stardipauk "Üks kõigi ja kõik ühe eest!"

Startisime Tallinnast 02.veebruari hommikul Krista Vapperi ja Marti Taruga. Teekond Raplasse kulges läbi härmatanud looduse liueldes. Ilus oli hommik!

Rapla Kultuurikeskuses võtsid meid vastu lahked raplakad. Algatuseks pakuti kohvi ja pirukaid. Kui JCI kallid tehtud ja jutud räägitud kogunesime saali. JCI Toompealt olid kohale tulnud veel Katrin, Piret, Priit, Minni, Merily. Koolitus algas kõva paugutamisega, nimelt esmalt pakuti kõigile soovijaile vahuveini. Soovisime üksteisele Palju Õnne! ja Ilusat koolipäeva! jne. Klaaside kõlisedes algas Ärikiirkohting, kus vastasega oli aega tutvuda ca 3 minutit. Tutvuda saime vähemalt 5 inimesega. Melu, mis sellest tõusis, ei tahtnud kuidagi vaibuda.

Lõpuks õnnestus meie ägedatel koolitajatel, Kristel Rannamees, coach-koolitaja Raimo Ülavere  ja aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann, publiku tähelepanu võita ja publikul istet võtta. 

Esmalt palusid koolitajad kirjutada enda kohta üles, mis Sul lähiajal on hästi välja tulnud ja sellest lähtuvalt panna kirja kümme asja, miks Sa nii arvad. Kui iseseisev töö valmis, leidsime partneri ja arutasime teinetesega teema läbi. Ideeks oli katsetada coachimise reegleid –üks küsib ja teine vastab. Eesmärgiks oli selguse loomine meie peas antud teemast. Coachimisel ei anta nõu ega lisata oma kogemusi. Coachingu tulemusena selgub, mis Sind motiveerib tegutsema. Saime soovituse, et kuidas saada heaks kuulajaks: ära anna nõu ja ära jaga oma kogemusi, ole vait ja küsi vaid küsimusi. Tulemuseks inimesed austavad Sind rohkem.

Järgnevalt rääkis Kristel enesemotivatsioonist. Enesemotivatsiooniks on vaja eesmärki, kuhu poole liikuda ja usku, et ma suudan seda ellu viia. Enesemotivatsioon sõltub paljustki enesehinnangust, oleneb mis tasemel Sa parajasti oled. Edukate enesehinnang kõigub rohkem. Mõne inimese enesehinnang võib aga langusfaasis pidama jääda ja välja rabelemine nõuab enam pingutust. Kristel pani meid mõtlema, mis meid enim motiveerib, kas sisemine- või väline motivatsioon. Selgeks sai, et sisemine motivatsioon on alati tugevam.

Üldjuhul motiveerivad inimest kaks jõudu:

1) iha –ma tahan liikuda millegi suunas, mida ajendab präänik;

2) ma liigun millegi eest ära,  nt. tähtajalähenemise hirm.

Järgmisena õpetas koolitaja Kristjan meile, kuidas keskenduda enda jaoks olulisele asjale ja kuidas hoida tähelepanu. Selleks on üks võimalus joonistada enda sihist pilt ja hoida seda silme ees. Seejärel viis Kristel meid nn. Alfa tasandile. Kristel palus meil silmad sulgeda ja juhtis meid unistuste maailma, kus me oleme 10 aasta pärast. Teekond oli pikk ja põnev. Hiljem said mõned publiku seast võimaluse oma teekonda kirjeldada. Silmi taas avades tundsin kerget uimasust ja pea pööritust. Siiski olen õnnelik, et mulle jäi alles pilt minust ja minu elust, milline-kus-kes jne. ma olen 10-aasta pärast.

Teiseks võimaluseks on pidada rõngasmärkmikus kahel lehel tabelit, kus toodud

1)    3-4 kõige tähtsamat projekti, eesmärki või sihti;

2)    tänased max. 5 eesmärki;

3)   2 nädala jooksul max. 20 eesmärki;

4)    kõik ülejäänud eesmärgid.

Kristjani raamatu soovitus: The One Minute To-Do List, Michael Linenberger.

Peale lõunapausi jätkasime taas Kristjani eestvedamisel aktiivset kuulamist teemal meeskond. Kristjan tõi meile välja arutamiseks järgmised punktid:

Tulemus versus harmoonia

Harmoonia ei ole esmatähtis. Pigem tuleb peale head tulemust harmoonia ja rahulolu. Hea meeskond on alati rahulolematu. Väikesed konfliktid viivad alati edasi.

Väike versus suur

Meeskonnaks peetakse üldjuhul inimgruppi alla 10 inimese. Eestlaste jaoks on meeskonnaks juba 4-6 inimest. Eestlased hindavad üldjuhul individualismi (vt. või edukamad spordialad) ja ei austata autoriteete. Seega on eestlased meeskonnas võimelised olema vaid lühiajaliselt.

Ebavõrdne versus võrdne

Hea meeskonna ebavõrdsus on sisse kodeeritud.

Staarid versus mittestaarid

Staaridega meeskonnad on tavaliselt edukamad. Staaride põhiliseks motivatsiooniks on rahulolematus. Suures konkurentsis hakkavad staarid ennast tagasi hoidma.

Meeldivus versus kompetentsus

Edukamad on meeskonnad, kes on meeldivad. Oskusi ja teadmisi on alati võimalik juurde õppida.

Vaheetapi lõpetuseks, palus Kristjan mõelda, kas teil on üldse meeskonda vaja?

Saabus kohvipaus. Inimesed taas elavnesid –suhtlesid, seletasid, kohvitasid ja sirutasid jalgu. Peale kohvipausi kadus äkitselt pool publikust Üldkogule. Saal sai veidi õhku juurde ja olemasolevatele andis Margus ülevaate organisatsiooni koostöövalmiduse tasemetest:

Vaenulikud jõugud – mõtlevad vaikselt, et Elu on vilets ja paremat polegi loota. Selle grupi esindajaid on meil Eestis palju. Koostööd need sellid ei tee.

Apaatne ohver – mõtlevad vaikselt, Minu elu on vilets. Nad aktiveeruvad vaid siis, kui on võimalik süüdistada kedagi oma viletsas elus.

Võidukas sõdalane – mõtlevad, et Ma olen suurepärane ... ja Sina ei ole.  Neid on ka Eestis palju. Nad on tipptegijad ja nemad koostööd ei tee.

Uhke hõim – mõtlevad Me oleme suurepärased! ... ja teie ei ole.

Maailma parandajad – Elu on suurepärane. Eesti näiteks on Rainer Nõlvak. Tüübid on valmis koostööd tegema igaühega.  

Kui meeskonnas on probleem, siis ei aita meeskonna koolitus. Lihtsam tee on –kui pole inimest, pole ka probleemi. Raskem tee – inimest muuta. Muutused võtavad palju-palju aega.

Inimesega tuleb rääkida personaalselt. Kui inimene ei taha vastutust võtta, siis siis selle põhjuseid võib olla kaks: inimene ei ole enne vastutust võtnud või ta on enne valusasti vastu nina saanud ja kardab vastutust võtta.

Kristel rääkis meile veel teemal Mina ja meeskond ja kuidas teisi motiveerida. Alati aitab positiivne psühholoogia. Pole mõtet keskenduda negatiivsusele. See millele keskendud, see kasvab ja ruumi jääb rohkem positiivsusele. Positiivse psühholoogia seisukohalt on inimesed enam motiveeritud siis, kui nad on teadlikud oma tegevusest ja neil on võimalus neid tegevusi ka rakendada.

Järgnes meeskonnatöö, kus igalühel paluti üles kirjutada enda 5 peamist tugevust. Hiljem moodustati grupid, kus arutati, kuidas neid tugevusi oma töös rakendada.

Kristjan soovitas meil igal õhtul, enne magamaminekut, analüüsida enda päevaseid tegevusi järgmiselt:

1.    Mõtle, mille eest oled tänulik.
2.    Kas tegid trenni?

3.    Kas mediteerisid (andsid puhkust ajule)?

4.    Mida head Sa tegid?

5.    Pane enda päevale hinne 1...5

Oluline on mõelda, mis positiivset sündis ja talletada see vahemällu.

Lõpetuseks moodustasime grupid ja meile anti ülesandeks ehitada suurim torn. Meie grupp otsustas teha suuga suure torni ja käega ei kärbsepesagi.:) Joonistasime paberile ühe täpi ja kosmonaudid ümber selle...  Seega meie arvamus oli, et kui sa juba kosmosest märkad meie torni, siis peab see ju suurim olema.

Koolitajatele kingiti põnevad raamatud nimega Liikumapanev jõud, Dan Pink, mida ka koolitajad ise kiitsid.

Kokkuvõttes jäin mina koolitusega väga rahule. On mida mõelda, ja eriti hea, kui minu konspekti põhjal saavad ka teised mõelda motivatsioonist, meeskonnast, oma käitumismallidest jne.

Muljetas Maia

* rohkem pilte meie pildialbumis!