Kojakoosolek pererahva juures

Kolmapäeval, 10.02.2010 toimus meil selle aasta teine, veebruarikuu kojakoosolek. See toimus Piia organiseeritult Süda tänaval Pererahva juures.

Koosoleku ametlik osa oli sedakorda peamiselt infokoosoleku moodi. Jagasin infot ja muljeid 6. veebruaril Stardipaugul toimunud Eesti koja Üldkogult ning rääkisime tulevastest üritustest.

Heidi rääkis, mis Eesti koja aastakonverentsiga seoses teoksil on. Usun, et paljudel hakkasid näpud sügelema ja põue puges soov organiseerimisel kaasa lüüa:)

Pille Muni JCI Spordiklubist kutsus JCI Rakvere poolt korraldatud Talipäevadele ning Kaupo Noormaa Toomemäe kojast jagas infot JCI Balti konverentsist.

Koosolekule andis palju juurde Piia organiseeritud polümeersavi –Fimo voolimine. Nimelt seadlis perenaine Marit peale ametlikku osa laua keset ruumi ja tõi välja erivärvilised fimopakid, et nendest igasuguseid põnevaid asjakesi, peamiselt ehteid, voolima hakata. Algas loovusõhtu!:)

Mariliis muljetab:

Eile oli väga meeleolukas ja loominguline õhtu! Aitäh!
Õhtu tekitas erilise õdusa tunde. Pärast koosoleku ametlikku
osa, mis seekord ei olnduki niivõrd ametlik, õhkkond soojenes veelgi, just nagu oleks kellelgi külas. Seekord siis pereraahva juures. Niipea kui perenaine Marit, oma meisterdamissavi välja võttis, lendas tema pool miljon küsimust - palju võtta, mis värvi võtta, kuidas voolida, kuidas kombineerida jne. Väga osavalt ei teinud ta kellegi eest tööd ära ega andnud konkreetseid juhiseid, mida teha tuleb. See pani alguses kohmetuma.

Nii mõnigi rullis oma savitükki käte vahel ja
mõtles: “Mida ma siis õigupoolest siin nüüd siin teen…?” Aga kuna päris otsest vastust ei tulnud, siis hakkas oma aju tööle:) Kunst hakkas voolama igaühe enda eest, loovus võttis võimust ja juba mõne aja pärast kostus nii ühelt kui teiselt poolt hüüdeid: “Oi, kui ilus!”- “Kuidas sa seda teed? - “Sa oskad seda nii hästi! “ Ühine vaimustus julgustas ja loomepuhang inspireeris ja julgustas eksperimenteerima!
Juba oligi esimene plaaditäis kaunist kätetööd täis ja küpses ahjus.

Ja oh seda vaimustust ja rahulolu iseendaga! “Näed, ma oskangi, ma saangi hakkama. Mina ise tegin selle!” Nii tore!
Mis mina tegin ja tundsin - ikka seda kõike sama. Kohati unustasin ennast ja ei märganudki, mis ümberringi toimus, nii haaratud olin oma tegevusest ja soovist midagi ilusat luua. Mõtteid said eemale argipäevast ja meelt valdas mõnus rahulolu tunne. Sellist tundmust ma sellest õhtult oodata ei osanud. See tuli boonusena. Aitäh ilusa õhtu eest!

Ja muljed meie uue huvilise Kadri silmade läbi:

Saabusin kojakoosolekule täitsa puhta lehena. Nädal varem toimunud huviliste kogunemisel olin saanud soovituse kõigi Tallinna kodadega järgemööda tutvust teha ning Maarja tubli promotöö tulemusel sattus esimeseks ürituseks just Toompea koosolek.

Süda tänavale Pererahva juurde kogunes umbes 15 inimest. Pererahvas on selline koht, millega igaüks peab ise tutvust tegema, sest see ei ole otseselt kellegi kodu ega kohvik ega klubi, vaid ongi… Pererahva juures olemine. :)

Kõigepealt asuti ametliku osa kallale; mina hoidsin kõrvad lahti. Üsna ruttu selgus, et ka ametlik osa ei olegi nii väga ametlik:) Muuhulgas käis külas Pille tutvustamas spordiklubi ning Kaupo kevadkonverentsi. Hiljem jätkus kogunemine käsitöö osaga. Nimelt oli kavas meisterdamine plastiliini-taolisest materjalist (polümeersavist). Mina pidin tõdema, et lasteaias õpitud voolimisoskused on mõnevõrra rooste läinud, aga pikapeale said need siiski üles soojendatud. Perenaine Marit õpetas kõiki jõudumööda, sest küsimusi tekkis palju ("Mis ma nüüd selle vorstiga pean edasi tegema, et ilusaid pärleid saaks?").
Kokkuvõttes valmis mitu plaaditäit kaela, käe ümber ja kõrva riputamise esemeid, millest paljud valentinipäeva eelsele ajale sobivalt südamekujulised. samuti valmis abstraktseid töid:)

Kui esimene laar savi oli ahju kuivama pandud, alustasime Piia juhatusel arutelu uskumustest. Mis on see, mis Sind käivitab või hoopis tagasi hoiab? Kas usud, et vasaku jalaga voodist ärkamine keerab kogu päeva tuksi? Või usud, et "vägi on Sinus eneses"?

Algul oli inimestel veidi raskusi tähelepanu jagamisega voolimise ja uskumustest rääkimise vahel, kuid järkjärgult tekkis täitsa mõnus arutelu.

Igatahes lahkumissõnadeks oli minu poolt "järgmiste kohtumisteni"!

Jah, eks meie uskumusi kajastab ju ka meie kreedo:

Usume et:
• usk Jumalasse annab inimelule tähenduse ja eesmärgi;
• inimestevaheline sõprus aitab ületada rahvustevahelisi vastuolusid;
• majanduslik õiglus saavutatakse vabade inimeste vaba ettevõtluse abil;
• valitsus peaks toetuma pigem seadustele kui inimestele;
• maailma suurim väärtus peitub inimese isiksuses;
• inimkonna teenimine on elu parim töö.

Eks esimese rea ümber on vaieldud, et kes mida siin täpselt usub. On see Jumal või hoopis näiteks Armastus? Kõiges ilmselt ei peagi 100% ühte meelt olema. Aga sellegipoolest on on suur asi kord kuus endale meelde tuletada, millesse me ühiselt usume ja mis on meie tegevuse aluseks.