Persoonilugu: Piret Naber

Jätkame meie kojakaaslaste lähemat tundmaõppimist :)

Räägime seekord Piretiga. Tänu Piretile sai kogu Eesti koda sel aastal suurepäraseid suvepäevi pidada! Ja mis veel vingem – seda projekti otsustati tunnustada JCI Eesti Parima Projekti auhinnaga! Tänud Sulle, Piret, kes sa sellise auhinna meie kotta tõid! :)

Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen linnatüdruk, Õismäelt.

Lapsena olin asjade otsija – korjasin isale kokku kilekotitäis kruvisid ja seibe :) Aitasin varandust koguda:)

Olen alati käinud isepäi ringi, lapsena on mind isegi taga otsitud. Vanemate kodus Pelgulinnas elades ehitasime puude otsa kodu, istusime seal ja sõime võileibu ning jälgisime möödujaid. Mängitud sai hästi erinevaid mänge.:)

Minu mängukaaslased olid nii poisid kui ka tüdrukutega, millegipärast sain paremini läbi just poistega.

Eks sellest olid tingitud ka ema kommentaarid õhtul vanni minekul, et ma olevat nagu „sõjast tulnud“, kuna jalad olid siniseid plekke ja muhke täis. :) Ega alati need ronimised hästi ei lõppenud. Kord hüppasin garaažikatuselt niimoodi alla, et ei saanud tükk aega kõndida.

Minu seiklushimu ja riskijulgus on ei ole siiani kuhugi kadunud. Mulle meeldib teha asju, mis panevad end ületama ja tekitavad põnevust.

Kuidas kotta sattusid?

Kotta sattusin ma sõbra kaudu. Tulin huviliseks, et saada teada, mis kojas tehakse. Kui sellest aru sain, siis astusin ka liikmekandidaadiks. Eesmärgiks oli ja on siiani arendada keelt, saada osa huvitavatest rahvusvahelistest ja ka meie kohalikest üritustest. Otsisin võimalust teha midagi aktiivsete inimestega koos. Kotta tulles arvasin, et olen aktiivne. Nii keskkoolis kui ka ülikoolis said kõik asjad läbi proovitud – võrkpallitrennid, laulukoorid, õpilasomavalitsus... siia sattudes avastasin, et polegi NII aktiivne kui olla võiks :)

Olen kasvanud koos kojaga. Esimene suur projekt olid suvepäevad 2003, olin Marianne parem käsi. Pärast tuli neid projekti riburadapidi mitmeid:)

JCI Estonia suvepäevad 2003 JCI Toompea Aastakonverents 2003

English Night 2004 JCI Kevadkonverents 2005: Politseiakadeemia

Suurimad väljakutsed ootasid mind ees aastal 2006. Sel aastal sai korraldatud JCI Eurokonverents 2006 Opening Ceremony ja ühtlasi pidin tegema olulise valiku EVP-na.

Olin valmistunud, et saan 2007 aastal JCI Toompea presidendiks, kuid siis jäin lapseootele. Pidin siiski tõdema, et presidendiamet ja laps ei sobi kokku. Käisin küll ära European Academys, aga lõpuks otsustasin siiski sellest vastutusrikkast ametist loobuda ja valisin koduseks jäämise.

Praegu olen Ema.
Lapse sünd on elu palju mõjutanud. Karl Sander on nüüd on peagi 3-aastane. Laps on mu uus elu – tema muusikatunnid, võimlemine need annavad palju.

Aga ma ei suutnud ka päris niisama olla tegevuseta lapsega kodus:) -hakkasin ehitama suvilat ümber aastaringseks elamiseks ning sai alus pandud ka pereportaalile Netiemme www.netiemme.ee .

Lisaks armastab Piret väga laulda, käies juba aastaid Studium Vocale kooris laulmas ja nendega koos esinemas.

Kõige suuremaks puuduseks enda juures pean seda, et ma ei oska lõõgastuda. Naudin väga jalutuskäike mere ääres, meeldib vee kohin ja vaikus, mis seal on.

Muidu olen igati emotsionaalne ja aval inimene, kuid kallistama õppisin JCIs.

Koda ja sõprusringkond on minu jaoks koos. Olen kojast saanud palju koolitusi, tutvusringkonda, kogemusi. Aga usun, et olen kojale ka omaltpoolt palju andnud. Pean koda kohaks, kus saab proovida kätt ka asjades, mida muidu igapäev ei tee ning kui peaksid eksima, siis ei pea kartma et sind hukka mõistetakse.

Järgmine suurem vastutusrikas otsus sai tehtud 2009 aasta JCI Suvepäevade korraldamisel. Mul oli väga tore team, kellega õnnestus mul korraldada väga meeleolukas nädalavahetus jci-perele. Minu jaoks oli suurim kogemus, mille sain, oli delegeerimine, et alati ei pea kõike ise ära tegema, vaid saab ka teisi juhendada ja appi kutsuda. Veelkord suur tänud suurepärasele teamile!

Mis Sind kirgastab?
Organiseerimine, tähelepanu keskpunktis olemine, anda endast kõik ja ka midagi vastu saada. Väga oluline on minu jaoks ka perekond ja suhted, kui need on korras, siis sujub ka kõik muu.

Mis eemale tõukab?
Valetamine, korralagedus. Inimesed, kes ei ole otsekohesed, kes on silmakirjalikud. Kui minule tehakse liiga, ilma et oleksin selle ära teeninud.

Mis Su elu moto on?
Minu elu moto on: Jagatud mure on pool murest, aga jagatud rõõm on topelt rõõm!

Mina ütlen veel omalt poolt, et olles Piretiga koos tegutsenud minu kotta tulemisest alates ning tundes teda inimesena päris hästi – meil on tõeliselt vedanud, et Piret meiega on!

Ta on hea sõber, kindel ja usaldusväärne
“rindekaaslane”, ilus ja tark naine, suurepärane ema!

Piretit küsitles Siki