Matk Uljastel ja chill Rihulas, 22.08.2026

22. Augustil toimus kauaplaneeritud matk Uljastel. Kuna pärastlõunaks lubas vihma, siis tõstsime matka 1h varasemaks, mis osutus hiljem heaks mõtteks. Hommikul paistis päike ja kõigil tuju hea.

Kogunesime Uljaste järve ääres parklas, panime kummikud jalga ja matk läks lahti mööda Uljaste järve läänekallast. Pohlad olid juba valmis ja vahetevahel sai noppida varaseid jõhvikaid. Kes Uljaste käinud, teab et järve läänekallas on madal ning soostunud ning idapoolne kõrge kruusast ja liivast oosiga. Järv tekkis jääaja lõpul liustike sulamisvete tagajärjel.

Uljaste soosse kukkus II Maailasõja lõpul sakslaste poolt allatulistatud vene lennuk PE-2, mille jäänused on seal siiani alles. Et oleks huvitavam, lubati välja auhind sellele kotkasilmale, kes esimesena lennuki rususid märkab- see juhtus olema Marge.  Auhinnaks sai ta kaela shokolaadist medali. Tegime ka lühikese joogipausi ning isehakanud ajaloolane rääkis loo lennuki allatulistamisest ning piloodi edasisest saatusest.

Järgmine peatus oli Saarjärv ning seejärel otsisime üles soolaukad. Mingit teerada meil ees polnud ning liikusime lihtsalt matkajuhi poolt kättenäidatud suunas. Kummikutega üle õõtsuvate ja lirtsuvate mätaste sammumine polnud just “jalutuskäik pargis”, kuid naha sai igatahes märjaks! Tegime pooltiiru ümber Mädajärve ning siis selgus, et pool gruppi on mahajäänud ja veidi eksinud… läksid äkki hoogu tulevasi jõhvikakohti märgistades? 😊Veidi huikamist ja mõne aja pärast saime taas grupi kokku.

Edasi läks asi seenehuviliste jaoks jälle huvitavaks, kuna otse teerajal kasvas kukeseeni murdu- korjati 2 kotitäit.

 Lõunapiknik toimus seekord Aafrika kaldal, kus “suvel on harva tuuline ja tihti kuum nagu aafrikas”.  Seekord siin suurt leitsakut just polnud, kuid mõnus puhkekoht oli see ikka. Selle pikniku tähed olid Sandri valmistatud quiche ning Marge ploomikook 😊

Tegime veel ujumise ja ronisime üles Uljaste oosil asunud Pidumäele, kus peeti pidusid eelmise sajandi algul kuni esimese vabariigi lõpuni. Kes ei tea, siis siin asus kunagi tantsupõrand koos orkestriruumiga. Järves oli 10m kõrgune vettehüppetorn ja väliujula. Talvel aga suusahüppetrampliin. Tõsi, praegu pole neist asjadest enam mingit märki alles jäänud.

Kõndisime veel veidi mööda oosi ja laskusime jälle alla järve äärde. Vahelduseks kulges rada nüüd järsul kaldanõlval, laialehelise metsa all. Peagi olime parklas tagasi, ning ring ümber 3 Uljaste järve tehtud, lennuk leitud, söödudud pohli, sinikaid ja jõhvikaid ning korjatud kukeseeni. Nii mõnigi märkis, et matk ümber Uljaste osutus huvitavaks ja leidus üllatavaid kohti, millest  varem aimugi polnud. Uljaste on koht kuhu tuleb jälle tagasi tulla!

 

Edasi sõitsime Krista maakoju Rihulas, kus toimus Vinni valla kodukohvikute päev- meid kostitas Estwärts tiim (https://estwaerts.eu/et/).  

Tee peal põikasime läbi ka Marge suvekodust ning vaatasime üle Krista ja Marge vana koolimaja- Põlula kooli ja täitsime veepudelid Lavi allikal.

 

Rihulasse olime tellinud kohale haagissauna, kus sai keha kuumaks ja jahutust pakkus sadama hakanud vihm ning kõrval voolav külma veega Kunda jõgi. Mingi aeg muutus vihm tihedamaks ja ilm tormisemaks ning osa meist hakkas minema sättima… mis siis ikka, tõmbasime otsad kokku ja lugesime sündmuse seekord lõppenuks.

Aitähh osalejatele, oli meeleolukas nagu alati 😊

 

Muljetas Ando

Matka fotod: https://www.flickr.com/photos/jcitoompea/albums/72177720335345864