Nagu pealkirjast lugeda, oli seekordsel Eurokonverentsil üllatusi piisavalt :-)
Eestist käis Arhusis EC-l pea 15 jci-kat. Toredal kombel oli enamik valinud kohalesõiduks täpselt samad lennud ja nii siis leidsimegi end 9. juuni hommikul kenasti koos Arhusi lennujaamas. Mida aga polnud, see oli pagas... SAS-l oli õnnestunud see Kopenhaagenis meie lennukist maha jätta. Samas pöörasime selle aga oskuslikult enda kasuks- lastes lennufirmal pagas saabudes otse hotelli toimetada ja päästes ennast seega väsitavast pagasi tarimisest.
Eestist käis Arhusis EC-l pea 15 jci-kat. Toredal kombel oli enamik valinud kohalesõiduks täpselt samad lennud ja nii siis leidsimegi end 9. juuni hommikul kenasti koos Arhusi lennujaamas. Mida aga polnud, see oli pagas... SAS-l oli õnnestunud see Kopenhaagenis meie lennukist maha jätta. Samas pöörasime selle aga oskuslikult enda kasuks- lastes lennufirmal pagas saabudes otse hotelli toimetada ja päästes ennast seega väsitavast pagasi tarimisest.
Kihutasimegi siis bussiga EC peakorterisse Arhusi Kontserdimajja, et ennast ”ära regada”, ning peagi olid enamikul juba koneverentsi passid taskus... ootamatult selgus aga, et hotellis meie tubasid enam pole. Eelmisel õhtul olevat ühikatoad veel olemas olnud... Pika pärimise ja helistamiste peale ilmusid toad jälle maagiliselt välja, kuid kätte ei antud neid enne, kui hotelliarved makstud. Egas midagi, seadsime siis ennast konverentsikeskuse vestibüülis mugavalt sisse ja nii u. 4 tunni pärast õnnestus korraldajatel leida õige inimene kes meile arved tegi ja raha kasseeris... Igatahes enne avatseremooniat olid meil toad käes ning lõuna ajal olime jõudnud tutvuda veel nii kohaliku vanalinna kui ka restoranikultuuriga.
Avatseremoonia oli nagu ikka ja sellele järgnev Taani Õhtu oli samuti kantud tuntud JCI pidude vaimus... kohtasin seal kohe meie häid sõpru Stockholmi kojast ja aeg lendas märkamatult... Rootsi värvides oli ka Toompea endine liikmekandidaat Ahti, kes nüüd Göteborgis elab.
Järgmisel hommikul tundus, et väsimatud Taanlased jätkavad meie üllatamist ning on oma tuulegeneraatorid teistpidi tööle pannud, ehk siis kasutavad elektrit tuule tootmiseks... niivõrd tuuline oli :-)
JCI esimese workshopi valik osutus üllatavalt lihtsaks. Juba lennukis sai Haraldiga konverentsi programmi arutatud ning pärisin ka- millist esinejat tema soovitab? Vastuseks oli neljapäevahommikul toimuv: ”Your Personal Startegy Workshop… by some estonian guy”. Mõeldud tehtud! Haraldi workshop oli aga tõesti hea! Pärast lõunat osalesin Per Stillingu “Power of Mind” workshopis- hästi esines ja haaras inimesed lennult kaasa! Õhtul toimus aga traditsiooniline Saksa pidu, koos õlle ja vorstidega. Eelmisel õhtul olin saanud kingiks kojasärgi meie headelt sõpradelt JCI Frieburgist. Tõmbasin selle selga ja tundsin ennast seal peol üsna koduselt :-)
Reedel sadas vihma... aga jci-kas on tugev ja ei karda....vihmavari ettenägelikul kaasas oligi vahva teha võistlust ”Ma suudan hüpata üle lompide”...
Hommikune workshop ”Free Your Emotions with E.F.T.” õpetas kontrollima ja vabastama ennast ja oma emotsioone, koputades sõrmedega teatud järjekorras kindlatele meridiaanipunktidele oma kehal.
Lõunaks oli Stockholmi koda kutsunud meid osavõtma twinninglõunast. Peale meie olid kohal veel JCI Londoni ja Frankfurti sõbrad. Rääkisime oma tegemistest, vahetasime suveniire ja kutsusime üksteist külla. Peale lõunat aga kiirustasime vaatama Public Speaking Championship finaali, kus vastamisi Taani, Inglise ja Eesti esindajad. Haraldi esinemine oli võimas, kuid kohtunikud otsustasid ta seekord siiski jätta II kohale. Harald lubas aga jätkata proovimist seni, kuni esikoht käes :-)
Reedeõhtusel Kataloonia peol sai tehtud tutvust selle maa hõrgutistega- pakuti tapaseid ja veini voolas ojadena...
Reedene üllatus seisnes siis selles, et meie 6-sse tuppa oli päeva ajal oskuslikult veel 2 taanlast surutud. Kuna me oma voodeid jagada ei tahtnud, siis õnnestus hotelli administraatori kiusamise peale taanlased kõrvaltuppa regada ning öösel päralejõudnud kutsumata külalised said ka kõrvaltuppa saadetud. Tänud siisnkohal Kaspari veenmisoskusele!
Laupäev oli aga ilus päev! Konverentsil kujunes see ”keynote”-de päevaks. Jacob Larsen rääkis Vestase tuulegenraatoritest ning Preben Meyer tehnoloogilistest võimalustest kliimatuutuste ohjamiseks.
Lõuna ajal aga algas kauaoodatud “Duck Race”, ehk siis partide võiduajamisega malaaria vastu.
Asja idee oli selles, et igal konverentsi osalejal oli võimalus osta üks või mitu piiluparti, millel peal number. Pardid valati siis ekskavaatoriga reede lõuna ajal Arhusi jõkke, kus nad kihutasid silla alt läbi ja mööda jõge, kuni jõge tõkestava lehtrini jõudsid, kus siis JCI Maailmapresident Roland Kwemain isiklikult nad üles noppis :-) Võitjad sai tagasi osa oma konverentsitasust. Partide müügist saadud tulu läks aga JCI ”Nothing But Nets” projektile.
JCI esimese workshopi valik osutus üllatavalt lihtsaks. Juba lennukis sai Haraldiga konverentsi programmi arutatud ning pärisin ka- millist esinejat tema soovitab? Vastuseks oli neljapäevahommikul toimuv: ”Your Personal Startegy Workshop… by some estonian guy”. Mõeldud tehtud! Haraldi workshop oli aga tõesti hea! Pärast lõunat osalesin Per Stillingu “Power of Mind” workshopis- hästi esines ja haaras inimesed lennult kaasa! Õhtul toimus aga traditsiooniline Saksa pidu, koos õlle ja vorstidega. Eelmisel õhtul olin saanud kingiks kojasärgi meie headelt sõpradelt JCI Frieburgist. Tõmbasin selle selga ja tundsin ennast seal peol üsna koduselt :-)
Reedel sadas vihma... aga jci-kas on tugev ja ei karda....vihmavari ettenägelikul kaasas oligi vahva teha võistlust ”Ma suudan hüpata üle lompide”...
Hommikune workshop ”Free Your Emotions with E.F.T.” õpetas kontrollima ja vabastama ennast ja oma emotsioone, koputades sõrmedega teatud järjekorras kindlatele meridiaanipunktidele oma kehal.
Lõunaks oli Stockholmi koda kutsunud meid osavõtma twinninglõunast. Peale meie olid kohal veel JCI Londoni ja Frankfurti sõbrad. Rääkisime oma tegemistest, vahetasime suveniire ja kutsusime üksteist külla. Peale lõunat aga kiirustasime vaatama Public Speaking Championship finaali, kus vastamisi Taani, Inglise ja Eesti esindajad. Haraldi esinemine oli võimas, kuid kohtunikud otsustasid ta seekord siiski jätta II kohale. Harald lubas aga jätkata proovimist seni, kuni esikoht käes :-)
Reedeõhtusel Kataloonia peol sai tehtud tutvust selle maa hõrgutistega- pakuti tapaseid ja veini voolas ojadena...
Reedene üllatus seisnes siis selles, et meie 6-sse tuppa oli päeva ajal oskuslikult veel 2 taanlast surutud. Kuna me oma voodeid jagada ei tahtnud, siis õnnestus hotelli administraatori kiusamise peale taanlased kõrvaltuppa regada ning öösel päralejõudnud kutsumata külalised said ka kõrvaltuppa saadetud. Tänud siisnkohal Kaspari veenmisoskusele!
Laupäev oli aga ilus päev! Konverentsil kujunes see ”keynote”-de päevaks. Jacob Larsen rääkis Vestase tuulegenraatoritest ning Preben Meyer tehnoloogilistest võimalustest kliimatuutuste ohjamiseks.
Lõuna ajal aga algas kauaoodatud “Duck Race”, ehk siis partide võiduajamisega malaaria vastu.
Asja idee oli selles, et igal konverentsi osalejal oli võimalus osta üks või mitu piiluparti, millel peal number. Pardid valati siis ekskavaatoriga reede lõuna ajal Arhusi jõkke, kus nad kihutasid silla alt läbi ja mööda jõge, kuni jõge tõkestava lehtrini jõudsid, kus siis JCI Maailmapresident Roland Kwemain isiklikult nad üles noppis :-) Võitjad sai tagasi osa oma konverentsitasust. Partide müügist saadud tulu läks aga JCI ”Nothing But Nets” projektile.
Õhtu saabudes kutsus JCI Estonia President Hanno meid kõiki klaasile vahuveinile.
Pärast seda aga seadsime oma sammud Kontserdimaja poole, kus algas Auhinnatseremoonia. Meie suureks rõõmuks jagus auhindu ka Eestisse- JCI Spordiklubi sai auhinna kui Rahvuskoja parim PR projekt. Tervitused siinkohal Pillele :-)
Gala oli nagu gala ikka- maitsesime sööke ja proovisime jooke, tegime pilte ja tervitasime teisi kodasid. Allpoololeval pildil esitab JCI Estonia Akadeemiline Meeskoor meie rootsi sõpradele ”Kungla rahvast”, traditsioonilisel viisil ja ulakate sõnadega. Rootslastele see aga meeldis ja tervitasid meid vastu omakeelse lauluga :-)
Pühapäev möödus aga ülatusteta. Tegime omal käel linna peal tuuri ning jõudsime õigel ajal lennukile ja tagasi koju.
Jälle ühel EC-l ära käidud!
EC-d meenutas Ando
Jälle ühel EC-l ära käidud!
EC-d meenutas Ando
1 kommentaar:
Väga muhe ülevaade -) loed ja loed ja tekib tunne, et oled ise ka EC2010 osalenud :)
tänud heade muljete eest,
minni
Postita kommentaar